Hobiarheoloog leidis Jellingi lähedalt hiiglasliku kuldaarde

© Konserveringscenter Vejle

JANNIK PETERSEN

3. JAANUAR 2022

Metalliotsijaga põllul luusija on enamasti õnnega koos, kui ta mõne vana mündi või roostetanud hobuseraua leiab. Taanlane Ole Ginnerup Schutz sattus hiigelsuurele leiule, kui tegi metallidetektoriga tiiru Jellingi lähedal sõbra põllul. Ta avastas Taanimaa ajaloo suurima kulla­kogu, mille väljakaevamise lõpetasid Vejle linnamuuseumide arheoloogid.

Pinnasest tulid välja üks põnev kuld­ese teise järel. Seal olid Rooma kuldmüntidest valmista­tud ilusad ehted ning rikkalike kaunistuste ja ruunikirjas pealiskirjadega kullast medaljonid. Ehete osa motiive sarna­nes Põhjala mütoloogiast tuntutega.Tohutu aare, mis omal ajal oli tõenäoliselt hindamatu väärtusega, maeti ühte pikkmajja kunagi 6. sajandi paiku ja matja pidi olema väga rikas mees.

„Ainult mees, kes oli oma kogukonna absoluutses tipus, võis kokku kahmida sellise rikkuse, nagu me nüüd leidsime,“ ütles Vejle muuseumide teadustööde juhataja Mads Ravn.

Arheoloogid eeldavad, et aare maeti millalgi pärast 536. aastat, mil suur vulkaani­purse tõi endaga kaasa globaalse kliimakatastroofi.

Sellele järgnenud näljahäda põhjustas rahutusi ja sõdu ning väärtesemed maeti kas turvameetmena või ohvriannina jumala­te viha leevendamiseks. Kuna keegi aaret üles ei kaevanud, siis matjad tõenäoliselt hukkusid.

Aare koosneb 22 kuldesemest, peamiselt amulettidest, ja kaalub ühtekokku 945 grammi.

Loe ka neid artikleid

Tule minevikku!

Meie lugude täies mahus lugemiseks pead olema tellija.

LOGI SISSE kui juba tellid!

Ajakiri + digi

Paberajakiri + kõik lood mobiilis/arvutis

Ainult digi

Kõik lood mobiilis/arvutis

Tere Tulemast tagasi!

Sisesta enda kasutajaandmed

Loo uus kasutaja!

Täida allolev vorm registreerumiseks

Taasta enda parool

Palun sisesta parooli taastamiseks, enda kasutajanimi või emaili aadress