Sõjasaak kehutas soomlasi lahingusse

Vabadussõjas osales umbes 3500 Soome vabatahtlikku. Fotol rügemendi Põhja Pojad liikmed.

© Eesti Sõjamuuseum / Kindral Laidoneri Muuseum

URMAS SALO

1. VEEBRUAR 2019

Ehkki suurem osa Eestit oli 1919. aasta jaanuaris punaväest vabastatud, jätkusid veebruaris võitlused Eesti lõunapiiri äärsete alade pärast Võrumaal ja Valgamaal, samuti Setumaa pärast. Punaarmee asus Misso all juba 7. veebruari paiku vasturünnakule ning punaste eesmärk oli eelkõige Riia–Pihkva kivitee hoidmine oma kontrolli all. 

14. veebruaril alanud Eesti Lõunarinde vägede pealetungi eesmärk oli rindejoone nihutamine väljapoole Eesti piire. Lõunarinde juhataja kindralmajor Martin Wetzer andis Marienburgi ehk Alūksne (Marienburgi nime kasutati tollal nii Eesti, Soome kui ka puna­armee operatiivdokumentides) pealetungi direktiivi rinde väeosadele 11. veebruaril.

Pealetung algas reaalselt 14. ja 15. veebruaril. Lõunarinde staap ei planeerinud otseselt Alūksne hõivamist, vaid seal lõigus oli eesmärk Eesti lõunaserva vabastamine punastest ja ühtlasi Riia–Pihkva kivitee kui puna­-väe olulise varustustee läbilõikamine. Väeosad pidid jääma Eesti piiride ette kaitsele. Soome vabatahtlikud ei pidanud lepingu kohaselt sõdima väljaspool Eesti riigi- või rahvuspiire.

Imeline Ajalugu on Skandinaavia suurim ajalooajakiri. Ilmume lisaks Eestile ka Rootsis, Soomes, Norras, Taanis, Lätis, Leedus ja Hollandis.

LOGI SISSE kui juba tellid!

Kingitus väärtusega 53€!

Telli Imeline Ajalugu püsimaksega 10,95 € ja saad 53 eurot väärt kingituse!

  • Uudised sinu telefonis/arvutis iga päev
  • Paberajakiri iga kuu
  • Digitaalne arhiiv teemade sügavuti uurimiseks
  • Hariv lugemine kogu perele, koolilapsest vanaema-vanaisani
  • Püsimaksega tasud ühe kuu kaupa
Telli

Tere Tulemast tagasi!

Sisesta enda kasutajaandmed

Taasta enda parool

Palun sisesta parooli taastamiseks, enda kasutajanimi või emaili aadress