Slaavlased Põhja-Saksamaal
7. sajandil asustasid Oderi ja Elbe jõe vahelise ala polaabi slaavlased. Uutel elanikel ei olnud kirjakeelt ning nad kummardasid veidraid jumalaid ja nende relvad olid armetud. Naabrid hakkasid nende peale hammast ihuma.
© FINE ART IMAGES / IMAGESELECT
BJØRN BOJESEN JA ANDREAS ABILDGAARD
7. OKTOOBER 2022
Umbes 375. aastal läksid liikvele tohutud inimhulgad. Euroopas toimusid põhjalikud muutused. Põhjast ja idast tulnud rahvad rändasid lõunasse otsima sealsest pehmemast kliimast paremaid elutingimusi. Läänegoodid vallutasid Rooma, rüüstasid Itaaliat ja jõudsid Hispaaniasse. Vandaalid seilasid Põhja-Aafrikasse ja praeguse Venemaa steppidest pärit hunnid jõudsid välja nüüdsele Prantsusmaale.
Oma teekonnal röövisid rändrahvad kõike, mida vajasid. Rahvad, kes neile teele ette jäid ning kõik kaotasid, olid samuti sunnitud rändama. Selle tagajärjel jäid suured Põhja-Euroopa piirkonnad elaniketa.
Põhja-Saksamaa oli hüljatud
Üks hüljatud alasid asus tänapäeva Põhja-Saksamaal Elbe ja Oderi jõe vahel. Umbes 500. aastal ei elanud seal peaaegu ühtegi hingelist. See andis võimaluse ühele rahvale – polaabidele. Need muistsed lääneslaavlased rändasid Karpaatidest üles loodesse. 7. sajandil tungis Elbe ja Oderi jõgede vahelisse piirkonda kuni 50 lääneslaavi ehk polaabi hõimu. Polaabide seas olid ka vendid ehk sorbid.
Tule minevikku!
Imeline Ajalugu on Skandinaavia suurim ajalooajakiri. Ilmume lisaks Eestile ka Rootsis, Soomes, Norras, Taanis, Lätis, Leedus ja Hollandis.
