Igapäevane võitlus preeria pärast
Põhjamaalased saabusid Ameerika Ühendriikidesse, lootes saada maad, ehitada maja ning rajada jõukas elu. Ümberasujad pidid aga tõdema,
et ellujäämine preerias nõudis tõsist rassimist ja võitlust elu eest.
© North Wind Picture Archives / Imageselect
BENJAMIN CHRISTENSEN, ANDREAS ABILDGAARD & JENS-PETER FAGE MADSEN
1. DETSEMBER 2020
Tollel 1865. aasta suvepäeval küpsetas päike Nebraska kohal halastamatult. Pikk kolonn vankreid roomas aeglaselt üle preeria, sõitjaiks põhjamaised mormoonid.
„Kolonn jõudis viimaks oja äärde, mida ümbritsesid tihedad põõsad ja kus peitis end rühm indiaanlasi,“ meenutas taanlane Frands Christian Grundtvig hiljem. „Indiaanlased tulid tormijooksuga verejanuliste huilete saatel meie poole ja hakkasid minu pihta laskma, samal ajal kui teised võtsid mu naise, viskasid ta hobuse selga ning ratsutasid temaga minema. Mind tabas viis või kuus noolt, üks neist puusa. Indiaanlased arvasid, et ma olen surnud.“
Rünnak oli mormoonidele tõsine löök. „Seitse meie seltskonnast said haavata. Nooled läbistasid haavatute kaela, näo, õlad ja selja,“ tegi kokkuvõtte rühma teine liige Peter Anthon Nielsen.
Tule minevikku!
Imeline Ajalugu on Skandinaavia suurim ajalooajakiri. Ilmume lisaks Eestile ka Rootsis, Soomes, Norras, Taanis, Lätis, Leedus ja Hollandis.
