Isegi rohkem kui neli sajandit pärast surma äratab Nostradamus uudishimu. Prantsuse prohvet olevat ennustanud kõike alates oma kuninga surmast kuni Hitleri Poolasse tungimise ja Maailma Kaubanduskeskuse ründamiseni. Oma hämaras sõnastuses on ta inimkonnale kriise ja katastroofe lubanud lausa aastani 3797.

Küünlaleegi valgus väreles. Kitsa ärklitoa põrandal ja laual lebasid raamatuvirnad astroloogiast, meditsiinist ja alkeemiast. Nende kõrval seisis messingist kolmjalg ning kõige selle keskel istus pika habemega Michel de Nostradamus ja kritseldas tindiga oma ettekuulutusi.

Vähemalt niimoodi kirjeldas prantslane ise neid öid, mil ta oma tagasi­hoidlikus kodus Salon-de-Provence’is Lõuna-Prantsusmaal tundide kaupa planee­tide positsioone uuris ning ennustusi koostas. Tema krüptiliste sõna­mängudega ennustused rääkisid sündmustest, mis pidid toimuma mitu tuhat aastat hiljem tulevikus, ja tema kirjutatud 942 neljarealist värssi kindlustasid talle surematuse. Värsid on kogutud tema kõige tuntumasse teosesse „Centuries Astrologiques“ (pr „Astroloogilised ennustused“), mis näis ennustavat kõike Prantsuse kuningas Henri II surmast 1559. aastal kuni Hiroshima aatomi­pommini 1945. aastal ja rünnakuni Maailma Kaubanduskeskusele New Yorgis 11. septembril 2001. Nüüdseks nii kuulus ennustaja sündis Michel de Nostre-Dame’ina 14. detsembril 1503 Prantsusmaal St-Rémy-de-Provence’is. Umbes 44 aastat hiljem sai Nostre-Dame’ist ladina­keelselt kõlav Nostradamus, kuid 1503. aastal ei viidanud miski vast­sündinu erilisele ja hiilgavale tulevikule. 

Samal aastal, mil ta ilmale tuli, ületas Kolumbus Atlandi ookeani neljandat korda ja Erfurti ülikoolis Saksamaal valmistus noor Martin Luther eksamiteks. Samal ajal pühkis üle Euroopa katk ning saatis 75 miljonit inimest hauda, ilma et keegi suutnuks selgitada, miks. Ebausk lokkas ja inkvisitsioon määras ketseritele halastamatuid kohtuotsuseid.