Egiptuse armee arenes nuiadega relvastatud röövlijõukudest osavaks eliitväeks, mis kasutas sõjavankreid, vibulaskjaid ja hästi treenitud jalaväge. Armee vallutas üha uusi territooriume ja haaras võõraid kullakaevandusi ning Egiptusest sai suurriik.
© National Geographic
ELSE CHRISTENSEN
26. NOVEMBER 2022
Rünnak algas varahommikul. Egiptuse sõjavankrite ette rakendatud hobused kihutasid kapjade plaginal üle tasandiku, tormates kindlustatud linna Megiddosse, mis asus tänapäeva Põhja-Iisraelis. Vaarao Thutmosis III sõitis oma elektronkaarikus ehk kulla ja hõbeda sulamiga kaunistatud kaarikus, kust ta karjus 10 000 raevukale sõdalasele korraldusi liikuda vaenlase poole. Megiddo väeosad püüdsid end kaitsta, kuid egiptlased ajasid nad põgenema. Kaitsjad taganesid linna ja lõid värava enda järel kinni.
Aastal 1458 eKr peetud Megiddo lahingu kirjelduse laskis vaarao Thutmosis III hiljem kanda Karnaki templi seinale. Teadlased võivad sealt siiani lugeda, kuidas egiptlased hiilisid vargsi mööda oru kitsast teed Megiddosse ja kuidas sõdurvaarao oma armee uhkelt võidule viis.
Megiddo hõivamisega avas Thutmosis III Egiptusele juurdepääsu olulisele kaubateele, mis ühendas Jordani orgu ja Vahemere rannikut. Hästi organiseeritud armee tegi Egiptusest Lähis-Ida ühe suurima ja kardetuima riigi.
Imeline Ajalugu on Skandinaavia suurim ajalooajakiri. Ilmume lisaks Eestile ka Rootsis, Soomes, Norras, Taanis, Lätis, Leedus ja Hollandis.
© 2022 Imeline Ajalugu - Kõik õigused kaitstud