Iidvana lehmasõnniku jälgede leidmine veenis arheolooge, et Assoori saarte esimesed asukad olid viikingid.
© Shutterstock
JANNIK PETERSEN
1. VEEBRUAR 2022
Kaugetele ja kõrvalistele Assooridele kolisid esimesed inimesed elama 15. sajandil, sest sellal tulid saartele Portugali meremehed. Seda võib lugeda ajalooõpikuist.
Saarte pinnasekihtidest, mis on dateeritud aastaisse 700–800, on aga leitud jälgi märkimisväärsest veiste-lammaste väljaheidete koguse suurenemisest. Jutt käib Pico saarel asuva Peixinho järve põhjast ja naabersaarelt Corvolt võetud proovidest. Samal ajal vähenes selles kandis puude hulk ning suurenes puusöesisaldus. Kõik need nimetatud märgid viitavad selgesti inimestele, kes tõenäoliselt asusid just siis saartele elama, langetasid seal puid karjamaade rajamiseks ning pidasid kariloomi. Kes need inimesed olid?
Ajaloolased ja teadlased on ammu esitanud hüpoteese, et viikingid võisid Assooridelt läbi sõita. Üks 2015. aastal kaante vahele saadud teadustöö, mis uuris saarte hiirepopulatsioone, leidis, et Assooride hiired ei ole pärit Ibeeria poolsaarelt, kust on tulnud saarestikus praegu elav Portugali päritolu elanikkond. Saarte hiired on Põhja-Euroopas elavate hiirte lähisugulased.
Imeline Ajalugu on Skandinaavia suurim ajalooajakiri. Ilmume lisaks Eestile ka Rootsis, Soomes, Norras, Taanis, Lätis, Leedus ja Hollandis.
© 2022 Imeline Ajalugu - Kõik õigused kaitstud