Iisraelist leiti 7200 aastat vanad tõendid relvade masstootmisest

© Emil Aladjem/Israel Antiquities Authority

SØREN STEENSIG

8. DETSEMBER 2023

Ling ja sellest lendu lastud heitekeha oli iidsetel aegadel kardetud relv. Oskusliku sõdalase käest lendu lastuna võis lingukivi tabada õudustäratava täpsuse ja jõuga. Nüüd on Iisraeli arheoloogid leidnud tõendeid, et lingukivide masstootmine käis piirkonnas juba 7200 aastat tagasi.

Iisraeli arheoloogid leidsid hiljuti vastuvaidlematuid tõendeid, et piirkonnas on juba rohkem kui viis tuhat aastat enne meie ajaarvamise algust tegeldud relvade masstootmisega.

Avastus tehti Vahemere ranniku ja Samaaria kõrgustiku vahel asuval Sharoni tasandikul. Seal, ‘En Esuri leiukohas väljakaevamisi tegevad arheoloogid leidsid sadu ühesarnaseks töödeldud kive, mis olid ette nähtud linguga heitmiseks.

Iidne relv

Lingu kasutati nii lahingu- kui ka jahirelvana tuhandeid aastaid. Vanimad tõendid lingu kasutamisest on umbes 10 000 aastat vanad. Nüüdne leid on aga erakordne, sest korraga leiti sadu lingukive – see tõendab relvade massilist tootmist ja valmisolekut nende massiliseks kasutamiseks.

Leitud lingukivid olid küllaltki sarnased, valdav osa neis oli kahest otsast kooniliselt teritatud (vt allolevat fotot). Enamik lingukive oli tehtud paekivist ja dolomiidist, mõned oli valmistatud basaldist.

Leitud lingukive oli mitusada tükki, valdav osa neist oli kahesti otsast teritatud.

© Emil Aladjem/Israel Antiquities Authority

Lingukivide pikkus kõikus vahemikus 34-71 millimeetrit. 80% leitud relvadest jäid pikkuselt 46 ja 58 millimeetri vahele.

Kivide laius jäi vahemikku 19-46 millimeetrit, 80% neist jäid laiuselt 27 ja 35 millimeetri vahele.

Kergeim lingukivi kaalus 24 ja raskeim 134 grammi, kui 80% kividest jäid kaaluvahemikku 40-80 grammi.

Hästi organiseeritud sõjapidamine

Suur hulk ühest kohast leitud lingukive ja leitud kivide sarnasus üksteisele näitab arheoloogide hinnangul, et leidude maapõue sattumise ajaks oli piirkonnas välja kujunenud ekstensiivne, hästi organiseeritud sõjapidamine.

„Lingukivide standardiseeritus vihjab, et relvi valmistati organiseeritult, sõjaks valmistudes. See annab tunnistust, et piirkonnas olid üksteisega võistlevad võimukeskused,“ kirjutavad iisraellased oma uurimistöös.

Löök nagu püstolikuulil

Mõne aja eest tegid Šoti arheoloogid lingu ja lingukividega katseid, mis andsid võrdlemisi huvitavaid tulemusi.

Pliist – just sellest metallist valmistasid oma lingumeestele heitekehasid vanad roomlased – kuulikeste löök oli võrreldav tänapäevaste suurekaliibriliste püstolite kuulide omaga. Kahes otsast teravnevad, pliist lingukuulid läbisid vaevata puitu. Ajalooürikutest on teada, et osav lingumees suutis 100-150 meetri kauguselt tabada inimesest väiksemat märklauda.

Loe ka neid artikleid

Tere Tulemast tagasi!

Sisesta enda kasutajaandmed

Taasta enda parool

Palun sisesta parooli taastamiseks, enda kasutajanimi või emaili aadress