Tule minevikku!

Britid pommitasid Kopenhaageni kooli puruks Teine maailmasõda lähenes 1945. aasta kevadel lõpule. Taani vastupanuliikumine pidas siiski vajalikuks tellida Briti õhujõududelt rünnaku Kopenhaageni Gestapo hoonele. Eksikombel tabas osa pomme koolimaja. © TAGE CHRISTENSEN / RITZAU SCANPIX / SHUTTERSTOCK ESBEN MØNSTER-KJÆR 7. MÄRTS 2022 3 min read Seitse Briti sõjalennukit sööstsid 21. märtsil 1945 Kopenhaageni kesklinna kohale. Pommitajad Mosquito lendasid majade katustest kõigest mõne meetri võrra kõrgemal ning nende mootorite valjud möirged ehmatasid okupeeritud Kopenhaageni tänavail kõndinud inimesi. Pinges lendurid otsisid silmadega järgmist maamärki, milleks oli Uue Teatri omapärane kuppel. Raudteejaama viinud rööbaste kohal lennanud kapten Mac Hetherington märkas, kuidas tema kõrval lennanud kolonelleitnant Kleboe lennuk ootamatult kurssi muutis ning Vesterbro ja Frederiksbergi linnaosa poole kadus. „Lennuk kadus meie taga, kuna Henderson ja mina juhtisime oma masina instinktiivselt tüürpoorti (paremale – toim). Me ei saanud aru, mis juhtus, ning meil ei olnud aega selle peale mõelda. Nägime juba Uut Teatrit. Seal pidime uuesti kurssi muutma,“ selgitas Hetherington. Järele jäänud kuus pommituslennukit mürisesid üle teatri kupli. Pärast vasakule pööramist ilmus nende vaatevälja Püha Jörgeni järv ja kaugemal terendaski pommiretke sihtmärk. Lennukipiloodid otsisid sõrmedega päästikut, mis pidi avama igas lennukis olnud 225kilogrammise pommilasti. Järgmistel minutitel raputasid rahulikku Kopenhaagenit pommiplahvatused. Sellal kui taanlased istusid kodudes lõunat sööma, algas Teise maailmasõja veriseim rünnak Taani pinnal. Taanlased ohverdasid omad Brittide pommituslennukite lend Taani pealinna Kopenhaageni kesklinna kohal polnud juhuslik. 1944. aasta kevadel olid Briti Kuningliku Õhuväe RAFi lennukid heitnud edukalt pomme ühele sakslaste vanglale Prantsusmaal ning samuti Gestapo peastaabile Hollandis. Taani põrandaaluse vastupanuliikumise juhid palusid samasugust lööki sakslastele ka Taanis. Esimest korda ründasid Briti pommituslennukid Mosquito Aarhusi Gestapo staapi 31. oktoobril 1944. See rünnak oli RAFi üks kõige õnnestunumaid õhurünnakuid kogu sõjas. Taani vastupanuliikumise juhid tegid raadio teel ettepaneku ka Kopenhaageni kesklinnas paiknenud Gestapo peakorteri pommitamiseks. <img src="https://imelineajalugu.ee/wp-content/uploads/2022/08/19980726-839218-3_2Mb.png" sizes="(max-width: 600px) 100vw, 600px" srcset="https://imelineajalugu.ee/wp-content/uploads/2022/08/19980726-839218-3_2Mb.png 600w, https://imelineajalugu.ee/wp-content/uploads/2022/08/19980726-839218-3_2Mb-300x300.png 300w, https://imelineajalugu.ee/wp-content/uploads/2022/08/19980726-839218-3_2Mb-150x150.png 150w, https://imelineajalugu.ee/wp-content/uploads/2022/08/19980726-839218-3_2Mb-100x100.png 100w, https://imelineajalugu.ee/wp-content/uploads/2022/08/19980726-839218-3_2Mb-75x75.png 75w, https://imelineajalugu.ee/wp-content/uploads/2022/08/19980726-839218-3_2Mb-350x350.png 350w" alt="" width="600" height="600" /> Gestapo riputas vangid pöialtpidi üles, kuni pöial liigesest välja hüppas. © SCANPIX DENMARK Taani vastupanuvõitlejad anusid abi Gestapo tegevus Taanis oli niivõrd tõhus, et ähvardas sõja lõpuks vastupanuliikumise hävitada. Natsi-Saksamaa okupeeris Taani 9. aprillil 1940. Sellest hoolimata lasti Taani politseil riigis veel kaua korda hoida. Kõik muutus 19. septembril 1944, mil Taani politseinikud vahistati ja interneeriti ning natside salapolitsei Gestapo võttis politseitöö üle. Kuu hiljem püüti kinni taanlaste vastupanuliikumise üks tippjuhte – Mogens Fog. Seejärel käis intensiivne inimjaht Flemming B. Muusile, kes oli brittide agent Taanis. Kui Muus riigist põgenes, järgnes rahulikum ajajärk, kuid ainult seetõttu, et Gestapo kogus samal ajal infot. 1945. aasta veebruaris alustasid natsid suurpealetungi, mille käigus vahistati peaaegu kogu Kopenhaagenis tegutsenud vastupanuliikumise juhtkond. Gestapo edukas tegevus nõrgestas vastupanuliikumist ning seadis ohtu tuhandete taanlaste elud. Vastupanuliikumine relvastas sellal valmisolekurühmi, mis pidid vajaduse korral välja astuma ja Taani relva jõul vabastama. Kopehaagenis kuulus selle jagudesse umbes 40 000 liiget, kes pidid Taani pealinna juures looma sillapea Taani brigaadi jaoks, kes oli Rootsis väljaõppel. Värvatud liikmete nimekirjad olid Gestapol teada või olid peagi nende kätte jõudmas. Seepärast soovisid vastupanuliikumise juhid lööki Gestapo hoonele, mis hävitaks ka arhiivi. Näita rohkem Briti peanavigaator Ewdard Sismore töötas kaartide, fotode ja Taani vastupanuliikumise antud informatsiooni põhjal välja skeemi, mis näitas sakslaste õhutõrjekahurite paiknemist. 19. jaanuariks 1945 oli operatsiooni Carthage operatiivplaan valmis. Selles oli arvestatud võimalike süütute tsiviilisikute ja ka Gestapo majas kinni peetud vastupanuvõitlejate hukkumisega, kuid Taani põrandaaluse liikumise ninameeste arvates oli Gestapo ründamine niisuguseid ohvreid väärt. Kopenhaagenist tulnud raadiosõnum andis 5. märtsil operatsioonile rohelise tule. Nüüd jäi üle üksnes sobivat lennuilma oodata. Kannatamatud taanlased survestasid Basil Embryt, kes oli RAFi hävituslennukite ülem, oma lennukeid juba teele saatma. Embry säilitas kõigest hoolimata külma närvi. „Nad ärgitasid ründama, kuid mina ei andnud järele. Ma ütlesin: „Kui me alustame rünnakut ja jõuame sihtmärgist 48 kilomeetri kaugusele, kuid ei leia seda üles, siis osutub rünnak mõttetuks. Teist võimalust meil ei tule, sest järgmine kord on sakslased selleks juba valmistunud“,“ meenutas Embry. Kahe nädala möödudes lubas ilmateenistus lõpuks seda, et ilm püsib ilus 48 tundi järjest. Seda oligi meil tarvis. Operatsioon Carthage võis alata. Ülesanne usaldati Kuningliku Õhuväe üksusele No 140 Wing. 20. märtsil 1945 anti lennukimeeskondadele üksikasjalik plaan, mis võeti kolm korda läbi ja sihtmärki õpiti tundma nii fotode kui ka Kopenhaageni kesklinna puidust mudeli põhjal. Tol päeval oli tugeva tuulega karm ilm. Merelainete vahtu pritsis üles õhku, esiklaasid kattusid soolaga.“ Juhtlennuki navigaator Edward Sismore Järgmisel hommikul valmistus No 140 Wing Londoni-lähedaselt lennuväljalt õhku tõusma. Enne mootorite käivitamist kuulasid piloodid ja navigaatorid Taani agenti Svend Truelseni, kes rääkis neile, kuidas Gestapo Taani vastupanuliikumise juhte taga ajab, ning rõhutas, et just seepärast on vaja anda vastulöök. Tsiviilisikute ja Gestapo majas kinnipeetud vangide elude pärast ei tohtivat piloodid end tagasi hoida. Kell 8.30 tõusis õhku esimene Mosquito. Õhurünnakus osales kokku 20 Mosquitot, mida eskortisid 31 hävituslennukit Mustang. Kahel Mosquitol olid pardal kaamerad. Õhuväekindral Basil Embry osales isikikult operatsioonis, kuigi sellise kõrge auastmega ohvitser ei tohtinuks riskantsetel missioonidel lennata. Sool kattis lennukiaknad Põhjamere kohale jõudes laskusid piloodid madalale lennukõrgusele, et sakslaste radareid vältida. See tekitas omakorda uusi probleeme. „Tol päeval oli tugeva tuulega karm ilm. Merelainete vahtu pritsis üles õhku, esiklaasid kattusid soolaga. Nähtavus muutus väga halvaks ja turbulentsus tugevaks,“ meenutas eesmise pommituslennuki navigaator Edward Sismore. Kahe ränga tunni järel sisenesid Briti lennukid läänerannikult Hvide Sande kohalt Taani õhuruumi. Navigaator Sismore valis selle koha seetõttu, et siin paiknesid sakslaste õhutõrjesuurtükid kõige hõredamini. Lennates 20–25 meetri kõrgusel maapinnast, saab teetähistena kasutada näiteks kirikutorne, kuid samas on selline madallend ohtlik surmavate elektriliinide ja puulatvade tõttu. Kolm hävituslennukit Mustang olidki juba sunnitud tagasi pöörduma, kuna olid kokku põrganud lindudega. Osaliselt puidust lennuk oli erksa loomuga Mosquito oli väga mitmekülgne lennuk. Seda kasutati nii hävitus- kui ka pommituslennukina ning samuti luurelendudeks. De Havillandi vabrikutest pärit pärit Mosquito oli raske metalli asemel ehitatud vineeriga kaetud puitsõrestikule ning lennuki kerge kaal andis sellele suure kiiruse. 1 Vilgas kergekaallane Mosquito osaliselt puidust kere tegi selle teistest pommituslennukitest palju kergemaks. 13,5 meetri pikkune Mosquito kaalus pommide heitmise järel umbes 8,7 tonni – seega ainult üks tonn rohkem kui sakslaste hävitaja Messerschmitt Bf 109, mis sageli Mosquito vastu saadeti. 2 Vastasest kiirem Lennukil polnud kaitserelvastust. Kõrgel hõredama õhu käes suutis Mosquito lennata kiirusega üle 600 km/h. Suurem osa lahingulendudest toimus palju väiksematel kõrgustel. Madalal kõrgusel lendas Mosquito – The Wooden Wonder (ingl „puidust ime“) – kiirusega 570 km/h. Saksa Messerschmitt Bf 109G-6 „lonkis“ Mosquitole järele kiirusega 520 km/h. 3 Suur pommilast Hoolimata sellest, et mootoreid oli Mosquitol ainult kaks, reageeris see kursimuutustele erksalt, mistõttu vajas kindla käega, kogenud pilooti. Madalal kõrgusel sooritatavateks rünnakuteks sobis lennuk ideaalselt. Rünnakus Shelli majale kandsid lennukid ainult 225 kg pomme, ehkki lastiruumi mahtunuks 1,8 tonni. Lennukite kergem koorem parandas hulljulgete operatsioonide ajal nende manööverdusvõimet. 4 Aeglus võimaldas täpsust Ehkki Mosquito oli väle, võimaldasid lennuki suured tiivad ja väike mass sihtmärgile lähenedes kiirust vähendada, ilma et oleks tekkinud alla kukkumise ohtu. Varasematel lahingulendudel olid piloodid vähendanud lennuki kiiruse isegi alla 200 kilomeetrini tunnis. See võimaldas pommilasti väga täpselt sihtmärgi pihta heita. Sjællandi saare lääneosa kohal jagunes õhuväeüksus kolmeks nn laineks, mis pidid üheminutilise vahega ründama. Kauguses terendas sihtmärk. Shelli majas, kus Kopenhaageni Gestapo tegutses, paiknes viis vangikongi just sellel küljel, kust poolt britid ründasid. Pommirünnakus hukkus kuus vangi ja seitsmes sai surma kongide all paiknenud ülekuulamisruumis. Kolm ellu jäänud taanlast tõusid viiendale korrusele, kus nad avastasid end ootamatult leekidest ümbritsetuna. Nad ühendasid oma nahkvööd ning ronisid seda omavalmistatud „köit“ pidi välisseina mööda alla alumisele korrusele. Sealt enam põgenemisteed ei olnud ja neil oli valida, kas hukkuda leekides või hüpata 15 meetri kõrguselt alla. Nende seas oli ka Taani parlamendi liige, konservatiivide partei esindaja Poul Sørensen. „Me ronisime akendest välja ja jäime mõneks ajaks rippuma. Siis võtsime hoogu ja hüppasime. See hetk, kui ma tänaval maandusin, oli mu kehale šokk. Kogu õhk oleks mu seest just kui välja löödud. Korraks olin oimetu, kuid mitte teadvuseta,“ rääkis ta hiljem. Üks aknast alla hüpanud vastupanuvõitleja suri saadud põrutuse tagajärjel. Sørenseni ja ta teise kaaslase vedasid hipod ehk Gestapo teenistuses töötanud abipolitseinikud minema. Hoonest komberdasid välja haavatud ja põlenud inimesed. Peale vangistatud vastupanvõitlejate hukkusid 26 gestaapolast ja veel 25–30 sakslastega koostööd teinud taanlast. Samuti hukkusid need 16 kuni 21 tsiviilisikut, kes viibisid hoones mõne asjatoimetuste pärast. Pommiplahvatused ja tulekahju hävitasid – nagu oligi loodetud – sakslaste arhiivi vastupanuliikumise kohta. Toimikud muutusid tuhaks, mis langes alla tänavale. Hoone sees valitsevas leekide meres leidus ikka veel elusaid inimesi, kes püüdsid põgeneda. Pommirünnaku järel tuli Prantsuse kooli varemed lõplikult lammutada. © NATIONALMUSEET, DENMARK Pommid olid maja seinu nii palju nihutanud, et vastupanuvõitleja Christen Lyst Hansen sai oma kongiukse lahti lükata. Koridoris võttis ta pommiplahvatusest kaame ja oimetu vanema sakslase käest ära võtmed ja avas järjest kõik kongid. Peagi liikus terve rivi vange trepile, kust nad pääsesid välja siseõuele ning seejärel kangialuse kaudu tänavale. Christen Lyst Hansen julgestas koos kahe teise vangiga rivi lõppu. „Lubjatolm ja suits ümbritsesid meid paksu pilvena – tänaval polnud näha ühtki inimest. Sakslastest valvurid olid kadunud või tapetud, ja kuigi teiselt poolt hoonet kuuldus üksikuid laske, läksime segamatult üle tee ning ületasime okastraattõkke, mis oli viimane takistus, ja olimegi vabaduses,“ meenutas Hansen. Ta pääses koos 17 kaasvangiga. Arvatavasti poleks keegi neist ellu jäänud, kui Briti õhurünnaku teise laine moodustanud pommituslennukid poleks sattunud kohutava arusaamatuse tõttu valele marsruudile. Brittide esimeses rünnakulaines osalenud kolonelleitnant Peter Kleboe juhitud lennuk keeras ootamatult vasakule ning teised lennukid kaotasid ta silmist. Lennuki sellise kursimuutuse oli tinginud asjaolu, et lennukikere oli riivanud raudteejaama sidetorni. Kleboe kaotas oma lennumasina üle kontrolli ning tema Mosquito kukkus alla Shelli majast 1,7 kilomeetri kaugusel, langedes ühele garaažikompleksile. Vangid mõistatavad oma saatust Shelli majas kinni peetud taanlastest vangid kannatasid igapäevast hirmu ja igavust. Neid hoiti katusekorrusel 22 väikeses kongis, mille kitsast aknast paistis sisse vähe päevavalgust. Vangide ainus kontakt välismaailmaga oli õigus saada iga 14 päeva järel kiri. Mõni vang igavles niivõrd, et hakkas Gestapo ülekuulamisi lausa ootama, ehkki kaasvangid olid hoiatanud gestaapolaste kombe eest vange jõhkralt peksta ja sigarettidega kõrvetada. Peale selle, et vange võisid hukata sakslased, varitses neid ka oht surra Briti pommide all. Vangid olid kuulnud pool aastat varem Aarhusis Gestapo staabile tehtud õhurünnakust, milles vabastati kolmest vahistatud vastupanuliikumise juhist kaks. Kui endine politseinik ja põrandaaluse vastupanuliikumise liige Christen Lyst Hansen kuulis õuest tugevat müra, mõistis ta kohe, mis toimub. „Äkki kuulsin valju mootorimüra ja kuulipildujate täristamist. Ma hüppasin püsti. Ma teadsin, mis meid seal katuse all ootab. Kiviseintesse ja -katusesse puurivad kuulipildujakuulid teatasid, et rünnak Shelli majale on alanud.“ Christen Lyst Hansenil ei jäänud muud üle, kui oodata, mida saatus talle toob. Üksuse No 140 Wing õhurünnaku esimese laine lennukid lähenesid parves hoonele ning müra muutus põrgulikuks. „Kaks lennumasinat sööstsid alla, siis kõlas huilgav heli ning selle järel kostis kaks võimsat plahvatust. Kogu maja kõikus, lubjatolmu oli õhus nii palju, et polnud võimalik kongi ühe seina äärest teise näha; minu ase hüples kongis ning kõik, mis kongis oli lahtiselt, lendles ringi,“ meenutas Hansen. Üksteise järel kostsid ka järgmised kärgatused, kui neli Mosquito pommituslennukit oma lasti heitsid. Igas lennukis oli kaks 225kilogrammist pommi, mis kõik visati hoone ühe külje pihta surmava täpsusega. Suitsusammas suunas valele teele Kleboe põleva lennuki rusude kõrval asus Frederiksbergi gümnaasium, mille õpilased põgenesid keldrisse. Taani haridusasutustes oli korduvalt harjutatud tegutsemist õhuhäire korral ning kõik teadsid, mida nad pidid tegema. Koolipoiss Pelle Sadolin hoidis oma koolikotti pea kohal, nõnda et see oli otsekui kilp, mis pidi kaitsma klaasi- ja granaadikildude eest. Sama tegid tema kaaslased. „Jooksime klassist välja ja seisime ülemisel trepiastmel, kui nägime lennukit otse meie poole lendamas. Me nägime, kuidas sellest langes paar väikest musta asja, misjärel käis kõva pauk,“ meenutas Pelle Sadolin hiljem. See lennuk oli üks brittide teises laines osalenud lennukitest, mille Kleboe põleva lennumasina suits oli eksitanud valesse linnaossa. Mosquito lennukimeeskonnal oli olukorra hindamiseks aega kõigest mõni sekund. Piloot eeldas, et ta oli Shelli maja kohal, ning vabastas oma pommilasti. Õnneks ei tabanud ükski heidetud pommidest ei Pelle Sadolini ega tema gümnaasiumikaaslasi – nad jõudsid keldri suhtelisesse turvalisusesse. Seevastu läheduses asuvas katoliiklikus Jeanne d’Arc’i tütarlastekoolis, mida rahvas kutsus Prantsuse kooliks, toimus katastroof. Tollel päeval oli koolimajas 529 last, nunna ehk õde ja õpetajannat. Kleboe lennuki alla kukkudes hakati kogu koolirahvast evakueerima. Kooli vanimate lasteaialaste eest vastutanud õde Edith ütles rahulikul häälel: „Nii, lapsed, nüüd võtame paarikaupa ritta ja läheme keldrisse.“ Varjendiks mõeldud keldriruumidesse kogunesid nii koolitüdrukud kui ka lasteaialapsed. Nendes ruumides viibis palju lapsi, kui koolimaja tabas pomm. See purustas ühe trepikoja, mis varises keldrile peale. <img src="https://imelineajalugu.ee/wp-content/uploads/2022/08/kaart-7.png" sizes="(max-width: 1800px) 100vw, 1800px" srcset="https://imelineajalugu.ee/wp-content/uploads/2022/08/kaart-7.png 1800w, https://imelineajalugu.ee/wp-content/uploads/2022/08/kaart-7-300x158.png 300w, https://imelineajalugu.ee/wp-content/uploads/2022/08/kaart-7-1024x540.png 1024w, https://imelineajalugu.ee/wp-content/uploads/2022/08/kaart-7-768x405.png 768w, https://imelineajalugu.ee/wp-content/uploads/2022/08/kaart-7-1536x811.png 1536w, https://imelineajalugu.ee/wp-content/uploads/2022/08/kaart-7-600x317.png 600w, https://imelineajalugu.ee/wp-content/uploads/2022/08/kaart-7-750x396.png 750w, https://imelineajalugu.ee/wp-content/uploads/2022/08/kaart-7-1140x602.png 1140w" alt="" width="1800" height="950" /> Mitme tulekahju suits tegi brittide kolmandas rünnakulaines osalenud lennukipilootidele Kopenhaagenis orienteerumise raskeks. © CLAUS LUNAU Allakukkunud lennuk põhjustas tragöödia Kopenhaagenis Shelli majas tegutsenud Gestapo peastaabile tehtud pommirünnakus kukkus üks Briti pommituslennuk alla koolimaja lähedal. Lennukivraki põlemise suits pani teiste lennukite piloodid arvama, et just seal asubki Gestapo maja, mida on tarvis pommitada. 1 Brittide esimene rünnakulaine lendas üle Kopenhaageni raudteejaama arvukate rööbasteede, kui üks lennuk Mosquito, mida juhtis kolonelleitnant Kleboe, põrkas kokku raudteejaama 30 meetri kõrguse sidemastiga. 2 Kuus ülejäänud lennukit jätkasid lendu Shelli maja poole. Madallennul sihtmärgile lähenedes avanes pilootidele hea vaade Gestapo viiekorruselisele peakorterile. Tänu sellele tabasid pommid täpselt. 3 Kleboe vigastatud lennuk heitis pommid raudtee lähedale ühele krundile, plahvatustes hukkus 11 inimest. Piloot võitles samal ajal lennuki õhus püsimise nimel. 4 Kolonelleitnant Kleboe lennuk kukkus alla Frederiksbergi linnaosas Prantsuse kooli kõrval paiknenud garaažidele. Piloot ja navigaator hukkusid ning vrakk süttis põlema. 5 Brittide teine rünnakulaine jõudis kohale. Lendurid arvasid, et suitsu mattunud koolimaja ongi nende sihtmärk. Viimasel hetkel nad siiski taipasid viga ning jätkasid lendu Shelli maja poole, kuid üks lennuk oli jõudnud oma pommid koolimajale heita. 6 Brittide kolmandas rünnakulaines osales seitse pommituslennukit, mille piloodid samuti sihtmärgiga eksisid. Õigel ajal muutis kurssi ainult üks lennuk, ent kuus ülejäänut vabastasid oma pommid Prantsuse kooli lähedal. Arvukad pommiplahvatused panid kogu kooliümbruse kvartali vappuma. 7 Teelt eksinud pommid langesid kuni 300 meetri kaugusele Prantsuse koolist. Näita rohkem Varjendiks mõeldud keldriruumidesse kogunesid nii koolitüdrukud kui ka lasteaialapsed. Nendes ruumides viibis palju lapsi, kui koolimaja tabas pomm. See purustas ühe trepikoja, mis varises keldrile peale. „Esimestel sekunditel olid lapsed hirmust just kui halvatud, kuid seejärel algas karjumine ja nutt, mida ma ilmselt ei suuda kunagi unustada. Hirmukarjed, hüüti isa ja ema ning Jeesust ja neitsi Maarjat.“ Ole Lippmann (paremalt teine) oli okupeeritud Taani illegaalse valitsuse Vabadusnõukogu liige. © NATIONALMUSEET, DENMARK Taani vastupanuliikumise juht tegi karmi otsuse Shelli maja pommitamise planeerimisest võtsid osa Taani vastupanuliikumise juhid ja Inglise Kuningliku Õhuväe Royal Air Force kõrgemad ülemad. Otsuse, kas viia plaan ellu, pidi langetama siiski üksainus mees. Selle mehe nimi oli Ole Lippmann. Britid saatsid Taani vastupanuliikumise liikme Kopenhaagenisse, et ta otsustaks kohapeal rünnaku hädavajalikkuse üle. „Kõhklesin kaua,“ meenutas ta hiljem, „sellise asja otsustamine tähendab suure ja raske vastutuse enda peale võtmist.“ Britid olid talle selgitanud, et Gestapo peastaabi pommitamine toob kindlasti endaga kaasa süütuid ohvreid. Juba ainuüksi Shelli majas vangis hoitud vastupanuvõitlejaid ootas karm saatus. Ühtlasi eeldati, et 225kilogrammiste pommide heitmine Kopenhaageni südalinna ei saa mööduda tsiviilohvriteta. Nähtavasti pelgasid Taani vastupanuliikujad Gestapo kogutud arhiivi sisu. Lippmann põhjendas otsust sõnadega: „Nüüd tuleb hävitada Shelli maja arhiivid, koputajate kartoteegid ja niinimetatud Taani luurajate poolt sakslaste kasuks kogutud teave.“ Näita rohkem Keldrisse kinnijäänute seas oli ka Hanne Park. „Üks õdedest viskus minu peale, kui kivid lendama hakkasid. Natuke hiljem lõhkesid järgmise pommi tagajärjel veetorud ja radiaatorite kuum vesi uputas kogu keldri. Õde tõstis mind enda kukile, et mind vee pinnal hoida,“ rääkis ta. Kolmanda laine lennukist heidetud pomm põhjustas uue plahvatuse. Selleks ajaks polnud lenduritel tiheda suitsu tõttu enam ilmselt üldse võimalik midagi näha, kui nad koolist üle lendasid. Seitsmest piloodist kuus vabastasid oma pommid umbkaudu, sihtides piirkonda, kus nad lihtsalt arvasid sihtmärgi asuvat. Need pommid tabasid mitte üksnes Prantsuse kooli, vaid ka Fredriksbergi gümnaasiumi ja elumaju selle naabruses. Nunn ohverdab oma elu Ellujäänud lapsed ja nunnad komberdasid Prantsuse kooli hoonest välja, paljud kopenhaagenlased ruttasid neile appi. Lapsevanemad, tuletõrjujad ja Gestapo loodud Taani abipolitseiüksuse HIPO liikmed ühinesid meeleheitliku päästeaktsiooniga, et tuua maja rusude alt välja sinna jäänud lapsi. Shelli maja pommitamine oli lõppenud, Briti lennukid pöörasid otsa ümber ja põgenesid Inglismaale. Järgmistel tundidel surid paljud Prantsuse koolis raskesti haavata saanud. Kokkuvarisenud keldrišahti põhja kogunenud vee sees kuueaastast Hanne Parki pinnal hoidnud nunn uppus. Tüdruk istus pikka aega pilkases pimeduses, kuni kuulis hääli. „Ma kuulsin kedagi ütlemas: „Miski liigutas siin.“ Teine vastas: „Me ei usu, et siin enam kedagi on.“ Seepeale ma liigutasin kätt veel kord. Siis nad hakkasid ettevaatlikult kaevama ja jõudsid minu näoni. Nad rääkisid minuga, aga mina ei suutnud vastata. Mu suu oli täitsa kuiv, sest ma polnud 12 tundi vett juua saanud.“ Õhuväekindral Basil Embry sõitis pärast sõja lõppu Taani, kus ta kohtus Prantsuse kooli pommitamises ellu jäänud nunnadega. © NATIONALMUSEET, DENMARK Südametunnistusel tapetud lapsed Pommirünnaku järel tuli lenduritel edasi elada teadmisega, et nad olid tapnud lapsi. Ehkki keegi neid milleski ei süüdistanud, ei läinud koorem sellest kergemaks. Kuningliku Õhuväe pilootidele oli koos käsuga jagatud ka selgitusi, miks oli Shelli majale pommide heitmine vajalik. Nad teadsid, et Taani vastupanuliikumine oli seda missiooni soovinud ega olnud tagasi põrganud ohust, et hukkuda võisid ka tsiviilelanikud. Pole siiski mingit kahtlust, et see oli just Briti lendurite viga, mille tagajärjel hukkus 86 koolilast. Rünnakuplaani väljatöötamises osalenud lendur Edward Sismore ei unustanud seda kunagi. „Ma ei oska siiani öelda, kas see oli edukas või ebaõnnestunud rünnak. Kuidas arvestada selles kalkulatsioonis laste eludega …?“ Sõja järel sõitis Sismore koos teiste pilootidega Kopenhaagenisse, et minna paika, kus tragöödia toimus. Kuningliku Õhuväe ülema kindral Basil Embry juhtimisel asetasid nad pärja Prantsuse kooli asukohta. Hiljem vestlesid nad ellujäänud nunnadega ja hukkunud laste vanematega. „See oli minu meelest kõige liigutavam olukord, mida mina olen kunagi oma elus tundnud, sest hukkunud laste vanemad olid niivõrd tugevad ja mõistvad, vähemasti pealtnäha. Nad kordasid: „Me mõistame. Me teame, et te pidite seda tegema.“ Mul oli seda raske taluda.“ Näita rohkem Peagi kaevati Hanne Park üleni välja ja kanti hoonerusude vahelt minema. Hanne Park oli üks neljast ellujäänust klassist, kus õppis 25 tüdrukut. Ka tema õde Helene pääses keldrikäigust välja ja sõidutati haiglasse. Koolis hukkus kokku 86 last ja 18 täiskasvanut. RAFi Wing 140 kaotas operatsioonis üheksa meest. Hukkus ka kaheksa vastupanuvõitlejat, kuid teised jäid ellu ning nende pääsemine tõi endaga kaasa müüdi sünni. Nende põgenemist hakatigi pidama pommitamise planeeritud eesmärgiks. Rahvas rääkis, et RAF sihtis meelega Shelli maja alumisi korruseid, et gestaapolased hukkuksid, aga katusekorrusel viibivad vastupanuliikumise mehed ellu jääksid. Tegelikult aga olid omad sakslaste poolt vangi võetud vastupanuvõitlejad maha kandnud kui möödapääsmatud ohvrid. Neid päästis Prantsuse koolis toimunud katastroof, sest pooled Briti pommidest tabasid koolimaja. Brittide õhurünnaku käigus pommitati ühtekokku viit sihtmärki. Hukkus 250 inimest, kellest 125 olid tsiviilisikud. Operatsiooni Carthage ajend oli Taani vastupanuliikumise auahne plaan algatada relvastatud ülestõus. Selleni ei jõutud siiski kunagi. Juba pooleteise kuu pärast, 4. mail 1945, andsid sakslased Taanis alla. Loe lisaks Christian Aagaard Bombemål Shellhuset, Lindhardt & Ringhof, 2000 Kjeld Mahler Sasbye Operation Carthage, Den Danske Luftfartsskole, 1994 Related Posts edit post <img src="https://imelineajalugu.ee/wp-content/themes/jnews/assets/img/jeg-empty.png" sizes="(max-width: 350px) 100vw, 350px" alt="Sõjahull kuningas Karl XII juhtis Rootsi riigi hukatusse ning põgenes luksuslikule puhkusele Türgi sultani juurde" width="350" height="250" data-src="https://imelineajalugu.ee/wp-content/uploads/2022/09/600x400-Karl_XII_and_Ivan_Mazepa_after-350x250.png" data-srcset="https://imelineajalugu.ee/wp-content/uploads/2022/09/600x400-Karl_XII_and_Ivan_Mazepa_after-350x250.png 350w, https://imelineajalugu.ee/wp-content/uploads/2022/09/600x400-Karl_XII_and_Ivan_Mazepa_after-120x86.png 120w" data-sizes="auto" data-expand="700" data-animate="0" /> Ühiskond Sõjahull kuningas Karl XII juhtis Rootsi riigi hukatusse ning põgenes luksuslikule puhkusele Türgi sultani juurde Sõjahull kuningas juhtis Rootsi hukatusse Karl XII jumaldas sõdimist, kuid tema kergemeelsus läks Rootsile maksma suurriigi positsiooni. Selmet Poltava all... by Troels Ussing & Andreas Abildgaard 9. sept. 2022 edit post <img src="https://imelineajalugu.ee/wp-content/themes/jnews/assets/img/jeg-empty.png" sizes="(max-width: 350px) 100vw, 350px" alt="Suur lugu Hispaania kodusõjast: fašismi peatamine jäi räbaldunud rõivais väe hooleks" width="350" height="250" data-src="https://imelineajalugu.ee/wp-content/uploads/2022/09/Lead-600x400-1-350x250.png" data-srcset="https://imelineajalugu.ee/wp-content/uploads/2022/09/Lead-600x400-1-350x250.png 350w, https://imelineajalugu.ee/wp-content/uploads/2022/09/Lead-600x400-1-120x86.png 120w" data-sizes="auto" data-expand="700" data-animate="0" /> Lahingud Suur lugu Hispaania kodusõjast: fašismi peatamine jäi räbaldunud rõivais väe hooleks Fašismi peatamine jäi räbaldunud rõivais väe hooleks 1936. aastal korraldas kindral Franco võimu saavutamiseks riigipöörde ja päästis valla Hispaania kodusõja.... by Mikkel Larsen & Bue Kindtler-Larsen 9. sept. 2022 edit post <img src="https://imelineajalugu.ee/wp-content/themes/jnews/assets/img/jeg-empty.png" sizes="(max-width: 350px) 100vw, 350px" alt="Tänapäeva humanistlike Põhjamaade Soome-Rootsi-Norra-Taani lähiajaloos on õige mitmeid musti plekke" width="350" height="250" data-src="https://imelineajalugu.ee/wp-content/uploads/2022/09/600x400_pohjamaade-must-sydametunnistus_A_P-350x250.png" data-srcset="https://imelineajalugu.ee/wp-content/uploads/2022/09/600x400_pohjamaade-must-sydametunnistus_A_P-350x250.png 350w, https://imelineajalugu.ee/wp-content/uploads/2022/09/600x400_pohjamaade-must-sydametunnistus_A_P-120x86.png 120w" data-sizes="auto" data-expand="700" data-animate="0" /> Igapäevaelu Tänapäeva humanistlike Põhjamaade Soome-Rootsi-Norra-Taani lähiajaloos on õige mitmeid musti plekke Põhjamaade must minevik Põhjamaade südametunnistusel on mitmesuguseid minevikus toime pandud jõledusi, nagu naiste-laste massihukkamised, LSD-eksperimendid homoseksuaalidega ja sundsteriliseerimine.© Julius Jääskeläinen... by Jonas Terney Arason & Bue kindtler-Nielsen 9. sept. 2022 edit post <img src="https://imelineajalugu.ee/wp-content/themes/jnews/assets/img/jeg-empty.png" sizes="(max-width: 350px) 100vw, 350px" alt="Seksidroog osutus surmavaks mürgiks: saladuslik mõrvalugu Austria-Ungari keisririigist" width="350" height="250" data-src="https://imelineajalugu.ee/wp-content/uploads/2022/09/box2-600x400-1-350x250.png" data-srcset="https://imelineajalugu.ee/wp-content/uploads/2022/09/box2-600x400-1-350x250.png 350w, https://imelineajalugu.ee/wp-content/uploads/2022/09/box2-600x400-1-120x86.png 120w" data-sizes="auto" data-expand="700" data-animate="0" /> Kuritöö ja karistus Seksidroog osutus surmavaks mürgiks: saladuslik mõrvalugu Austria-Ungari keisririigist Seksidroog osutus surmavaks mürgiks Kümme Austria-Ungari ohvitseri said 1909. aastal kingiks tablette, mis väidetavasti pidid suurendama vastupidavust voodis. Kingitused saatis... by Else Christensen 9. sept. 2022 edit post <img src="https://imelineajalugu.ee/wp-content/themes/jnews/assets/img/jeg-empty.png" sizes="(max-width: 350px) 100vw, 350px" alt="Nutikad keskaja naised tüssasid kavalate nippide abil neitsikontrolli, et ikkagi tanu alla saada" width="350" height="250" data-src="https://imelineajalugu.ee/wp-content/uploads/2022/09/shutterstock_212990821-350x250.png" data-srcset="https://imelineajalugu.ee/wp-content/uploads/2022/09/shutterstock_212990821-350x250.png 350w, https://imelineajalugu.ee/wp-content/uploads/2022/09/shutterstock_212990821-120x86.png 120w" data-sizes="auto" data-expand="700" data-animate="0" /> Igapäevaelu Nutikad keskaja naised tüssasid kavalate nippide abil neitsikontrolli, et ikkagi tanu alla saada Keskaja naised tüssasid neitsikontrolli Tuhande aasta eest võis neitsilikkuse kaotus purustada naise unistused. Et ikkagi tanu alla pääseda, võtsid kavalad... by Linda Corfitz Jensen 9. sept. 2022 Tags: First Second Third Forth Fifth Sixth

Britid pommitasid Kopenhaageni kooli puruks

Tule minevikku!

Kingitus väärtusega 53€!

Toimetus

Tellimine

Reklaam ajakirjas

Imelise Ajaloo raamatud

Privaatsustingimused

Üldtingimused

Kirjuta meile

© 2023 Imeline Ajalugu - Kõik õigused kaitstud

Tere Tulemast tagasi!

Loo uus kasutaja!

Taasta enda parool