Tule minevikku!

Valust hullunud kuningas Kui Henry VIII oli noor, peeti teda üheks Euroopa leebemaks kuningaks, kuid aastatega muutus ta koletiseks. Henry krooniliste valude tõttu pidi elu jätma kuni 70 000 britti.

BENJAMIN CHRISTENSEN

1. JUUNI 2022

3 min read Henry VIII istus 24. jaanuaril 1536 oma esindusliku sõjaratsu selga, et osaleda Tema Majesteedi lemmikajaviites – rüütliturniiril. Noorpõlves sportlikust Henryst oli 40. eluaastate keskpaigaks saanud vaevatud ülekaaluline, tema keha nuhtlesid nii liigsed kilogrammid kui ka haigused.

Londoni lähedal Greenwichis toimunud rüütliturniiril osaledes oli kuningas Henry riietatud raskesse plaatturvisesse, ja kui tema tolle päeva vastane ta hobuselt maha lükkas, kukkus Inglise monarh suure pauguga vastu maapinda. Hoopis hulluks aga tegi asja see, et sarnase turvistikuga hobune maandus tema peale.

Publik ahhetas ja kannupoisid tunglesid Tema Majesteeti aitama. Henry lebas aga liikumatult maapinnal. Uudised kuninga ebaõnnest levisid ja jõudsid koguni Itaaliasse. Seal kirjutas Faenza piiskop ühele kolleegile: „Ma kuulsin, et Inglismaa kuningas on oma hobuselt kukkunud. Räägitakse, et ta lamas kaks tundi surnuna maas.“

Kui Henry viimaks teadvusele tuli, oli ta hirmsates valudes. Suurem osa tema jalaluudest olid murtud ja vigastused nii ulatuslikud, et kulus kuus päeva, enne kui keegi söandas uudiseid kuninga ebaõnnest edastada tema lapseootel naisele kuninganna Anne Boleynile.

Kui sõnumitooja lõpuks õnnetusest rääkis, siis kuninganna, nagu väljendus tema isiklik kroonik, „kohkus niivõrd, et see põhjustas tema masendusse langemise ja enneaegse sünnituse“. Surnult sündinud laps oli poiss ja seega ei purustanud ebaõnn mitte ainult kuninga jalgu, vaid ka tema unistuse saada meessoost pärija. Kuri saatus muutis Henry VIII julmaks türanniks.

Haigus kindlustas Henryle trooni Lapsena oli Henry õnnelik ja terve poiss. Peagi pärast tema sündi 1491. aastal kirjeldati printsi ühes tolleaegses allikas kui „armsat väikest poissi, kelle käitumine on nii viisakas, tema nahk nii ilus, tema naeratus nii vapper“.

Nagu kõik tema aja kuninglikud isikud, sai Henry personaalse horoskoobi. Astroloog ennustas, et printsi mõjutavad sageli haigused. Horoskoop näitas, et aegamööda kannatab Henry peaaegu kõige all alates köhast, palavikust, valust rinnus ja artriidist kuni rõugete ja sapikivideni.

Veneetsia saadik ülistas Henry kaela, mis oli „pikk ja jäme“.

Noor Henry oli mustereksemplar Nooruses nimetati Henryt Euroopa kauneimaks printsiks. Ta oli laiaõlgne ja oma 185 cm kasvuga peajagu alamatest pikem. Veneetsia saadik kirjutas Henryst koju ülistavalt: „Tema Majesteet on kõige kaunim valitseja, keda ma kunagi näinud olen. Eriti tema ebatavaline pikkus ja enneolematult oivalised säärelihased. Tema nahk on imekaunis ja särav. Punakaspruunid juuksed – Prantsuse moe järgi sirged ja lühikesed.“

Henry oli ka haritud inimene, kes rääkis koguni neljas võõrkeeles: ladina, prantsuse, hispaania ja itaalia keeles. Ta oli õppinud matemaatikat ja teoloogiat ning suutis mängida lautot, orelit ja tšembalot (klavessiini). Kuna ta oli ka osav ratsanik, oli Henry täiuslik renessansiaja prints.

Näita rohkem Henry lapsepõlves ei osutanud siiski miski sellele, et horoskoop võiks täide minna. Prints oli terve ja tugev laps. Seda, et haigus võib kõik pea peale pöörata, sai ta siiski teada juba 10aastasena.

1502. aastal suri ootamatult tema vanem vend Arthur, arvatavasti tuberkuloosi või tol ajal niinimetatud higistamishaigusesse, mis oli kardetud tõbi ja põhjustas ohvritel ohtrat higistamist mõni tund enne surma. Arthuri surm tähendas, et Henry võttis üle nii oma venna positsiooni troonipärijana kui ka ta lese, 16aastase printsessi Aragóni Katariina.

Kuus aastat hiljem külastas Tudorite perekonda taas surm, kui tuberkuloos nõudis Henry isa kuningas Henry VII elu. Kõigest 17aastasena tõusis Henry troonile.

Tollased allikad kirjeldasid noort kuningat kui „osavat ratsanikku ja rüütliturniiridest osavõtjat“ ning rõhutasid, et Henry oli alamate poolt armastatud, sest suhtus hästi lihtinimestesse. Noor Henry kohtles leebelt ka oma vaenlasi.

Mitu Yorki suguvõsa liiget, kes muidu olid Tudorite kuningavõimu tõsised rivaalid, lasti vanglast vabaks ja Henry käskis hukata kõigest mõned poliitilised vastased.

Arstid kartsid kuninga elu pärast Pärast viit head võimul oldud aastat tabas Henry VIII-t 23aastaselt esimest korda tõsine haigus. Inglismaast pühkis üle rõugeepideemia, millest isegi kuningas ei suutnud pääseda. 1514. aasta kevadel oli kuningas pikka aega tõvevoodis.

„Arstid kartsid tema elu pärast. See lõppes rõugevillidega. Nüüd on ta jälle terve ja oma voodist tõusnud,“ kirjutas tolleaegne Itaalia teoloog ja ajaloolane Peter Martyr Vermigli.

Henry elas epideemia üle ilmsesti ainult seetõttu, et oli noor ja heas kehalises vormis. Kuningas pääses isegi häbistavatest ja koledatest armidest, mida rõuged sageli oma ohvritele jätsid.

Mõni aasta hiljem järgnes veel üks tõsine taud – Henry haigestus malaariasse, mis keskajal vaevas Inglismaa lõunaosas elanud inimesi. Ka sellest pääses Tema Majesteet kergelt.

Henry raudne tervis suutis vastu panna isegi halvimatele haigustele, ent kuninganna Katariinaga oli lugu teine.

Šarlatanid ähvardasid kuninga tervist Henry VIII ajal polnud ainuüksi haigused need, mis võisid inimestelt elu võtta. Sama suureks ohuks olid šarlatanid. Arstikunst põhines suuresti eelarvamustel ja iidsetel meditsiiniraamatutel, nii et ravi oli sageli vähemasti sama ohtlik nagu haigus, mida see arstima pidi. Populaarsed meetodid olid näiteks elavhõbedat sisaldavad salvid ja aadrilaskmine kaanidega. Kuna tollal puudusid teadmised haiguste põhjuste kohta, said nii vaesed kui ka rikkad patsiendid väga kummalistest koostisainetest valmistatud ravimeid.

Kollatõbi – Neela üheksa mullakakandit ja loputa need õllega alla nädal aega igal hommikul.

Peavalu – Joo lavendlist, salveist, majoraanist, roosi kroonlehtedest ja tavalisest ruudist tehtud mikstuuri. Või vajuta silmusega poomisnööri vastu pead.

Kurtus – Sega metsjänese sapp rebaserasvaga. Soojenda segu ja pane seda kõrva.

Artriit – Kanna valutavale kohale segu vihmaussidest, sea luuüdist ja ürtidest, mida keedetakse koos punasekarvalise koera laibaga. Kui see ei toimi, võid mähkida valutava piirkonna surnud eesli naha sisse.

Rõuged – Riputa ruumi, kus haige voodis lebab, punased kardinad. Punane valgus, mis läbi kardinate kumab, ravib patsienti.

Malaaria – Söö ämblikuvõrku.

Näita rohkem Kuus korda üheksa aasta jooksul oli ta rasestunud, kuid ainult üks rasedus oli lõppenud õnnelikult. Henry suureks pettumuseks sündis tüdruk – printsess Mary. Henry soovis meeleheitlikult meessoost pärijat, kes Tudorite sugupuud edasi viiks, ning tasapisi süvenes temas kahtlus, kas Katariina suudab pojale elu anda.

Seetõttu alustas kuningas armulugusid mitme teise naisega õukonnas. Aadlipreili Mary Boleyn oli üks neist, kuid peagi heitis kuningas pilku hoopis tema nooremale õele Anne’ile, kes oli aga kihlatud Northumberlandi krahvi pojaga. Henry polnud siiski valmis Anne’iga afääri alustama. Seadusliku pärija saamiseks oli vaja, et ta naisega abielluks.

Enne veel, kui abiellumine sai kõne alla tulla, pidi Henry Katariinast lahutama – toiming, mis kindlasti äratanuks viha naise koduriigis Hispaanias. Oma tähtsaima nõuandja, kardinal Wolsey abiga rahuldus ta esialgu Anne’i kihluse katkestamisega, et too oleks vaba, kui kuningas otsustab lasta lahutusel teoks saada.

Piik tabas Tema Majesteedi laupa Enne lahutusmõtetega edasi jõudmist mõjutas Henryt aga veel üks õnnetus. 10. märtsil 1524 läks kuningas ühele rüütliturniirile ning unustas sulgeda oma lahingukiivri visiiri. Kaitsmata peaga galoppis ta hobusega toonase vastase Suffolki hertsogi poole, samal ajal kui sajad pealtvaatajad kohkunult karjusid: „Pea kinni, pea kinni!“

Ei kuningas ega hertsog teinud karjetest välja, kuni kaks rüütlit kokku põrkasid. Hertsogi piik torkas Henry avatud kiivrisse ja pilbastus. Kuningas kukkus maha ning kõik olid veendunud, et ta peab olema surnud. Imekombel selgus, et Tema Majesteet pääses üksnes peapõrutusega.

Järgmisel aastal pidi Henry taas peaaegu surma saama. Pistrikujahil püüdis ta sundida hobust üle kraavi hüppama, kuid kukkus ise, pea ees, mudasse. Kuningas lebas, nägu mutta maetud, ega saanud hingata, püüdes end asjatult vabaks rabeleda. Üks sõdur reageeris silmapilk, hüppas kraavi ja tiris Tema Majesteedi pea mudast välja. Henry oli näost küll sinine ja ahmis õhku, kuid elas.

Need kaks õnnetust panid kuninga mõistma, et hoolimata oma noorusest ja tugevusest ähvardab teda oht surra enne, kui ta on taganud endale meessoost järeltulija.

Üheksa aastat oli möödunud ajast, mil Katariina oli talle tütre sünnitanud, ja õukonna arstid olid veendunud, et 40aastane kuninganna ei suuda enam lapsi saada. Inglismaa kuningas otsustas tegutsema asuda.

Henry VIII armastas liha ja sõi päevas mitu kilogrammi ulukeid.

Haigused kulutasid Henry elujõudu Pahkluuvigastus Ühel tennisematšil nooruses väänas kuningas jala. Seejärel pidi ta kandma pehmeid susse, et valu vähendada. Jalanõud lõid õukonnas uue moe.

Diabeet Tolleaegsete teadete järgi jõi kuningas pidevalt. Janu võis olla 2. tüüpi diabeedi tagajärg, mis sageli põhjustab ülekaalu. Pankreasehaigus suurendab ka patsiendi isu.

Artriit Elu lõpu poole olid Henry käed nii moondunud, et ta polnud suuteline sule ja tindiga kuninglikele dokumentidele alla kirjutama. Selle asemel lasi ta teha oma allkirjaga puust pitsati, nii et allkirja sai dokumentidele lüüa.

Kroonilised haavandid Noorpõlves kiideti Henryt tema suurepäraste säärelihaste pärast, kuid hiljem vaevasid teda kroonilised haavandid, mis ei paranenud.

Veenilaiendid Õukonna arsti ülestähenduste järgi olid Henry veenid laienenud. Sümptomid võisid osutada sellele, et kuningas kannatas veenikomude ehk veenilaiendite all.

Poolkurtus Aastatega halvenes Henry kuulmine.

Tsirroos Surmahetkeks kaalus kuningas 180 kg ja paljud aastad joomist olid kahtlemata kahjustanud tema maksa. Suured alkoholikogused muutsid tema maksa rasvaklombiks.

Kõhukinnisus Henry vaevles sageli kõhukinnisuse käes, mis aeg-ajalt muutus eluohtlikuks. Kõhukinnisus oli tingitud tema menüüst, mis koosnes peaaegu eranditult lihast.

Näita rohkem Lahutus lõi uue kiriku Kui kuningas Henry tegi 1526. aastal lähenemiskatseid Anne Boleynile ja püüdis teda muuta oma armukeseks, sai ta eitava vastuse. Tiivustatuna oma ambitsioonika isa nõuannetest, selgitas Anne, et teda ei rahulda kuninga armukeseks olemine, vaid ta saaks ühel päeval meelsasti hoopis tema kuningannaks.

Järgmistel aastatel püüdis Henry hankida katoliku kiriku luba lasta ennast Katariinast lahutada. Kuningas kinnitas, et tal on hea põhjus kuulutada abielu lõppenuks, kuid Rooma paavst keeldus sellest. Lõpuks ei näinud Henry mingit muud väljapääsu, kui nimetada uus ja kuningale truu kirikupea ehk Canterbury peapiiskop ja lasta tollel oma abielu tühistada. Seejärel katkestas kuningas kõik suhted paavsti ja katoliku kirikuga.

Äsja lahutanuna abiellus Henry aastal 1533 Anne Boleyniga ning laskis end 1534. aastal kuulutada anglikaani kiriku (ingl Church of England) peaks. Kui ta aasta hiljem nõudis, et kogu rahvas peab talle kui kirikupeale truudust vanduma ning tunnustama Anne Boyleni kuningannana, keeldusid paljud ustavad katoliiklased. Varem pigem leebena tuntud kuningas reageeris hukkamislainega.

Ka abielu Anne Boyleniga ei toonud ihaldatud poja sündi ja pärast kolme aastat kooselu tabas kuningat õnnetus, mis muutis tema elu – ja läks Anne’ile maksma tema oma. 1536. aasta jaanuaris osales 44aastane Henry veel ühel rüütliturniiril. Kui ta, oda ette sirutatud, vastasega kokku põrkas, kukkus Tema Majesteet hobuse seljast maha ja ta hobune langes talle peale. Kaks tundi lebas Henry, „suutmata kõneleda“, nagu ta kaasaegsed allikad kirjeldasid, enne kui ta teadvusele tuli.

Kaasaskantav tualett-tool oli Henryga kaasas kõikjal.

Taas oli ta saanud korraliku peapõrutuse ja hobuse tohutu raskus oli murdnud tema jalas mitu luud. Valu oli talumatu. Alles kuus päeva pärast õnnetust viidi uudised kuninganna Anne’ile, kes oli taas lapseootel. Peagi pärast seda oli tal nurisünnitus ning agoonias ja kibestunud Henry arvates oli poja kaotus tõendiks, et kuninganna on teda kuritahtlikult alt vedanud.

Anne Boleyni vaenlased õukonnas hakkasid samal ajal levitama kuuldusi, et kuningannal on armulugusid teiste meestega, sealhulgas oma vennaga. Kahtlusalused vahistati ja allutati julmale piinamisele, mis sundis neid üles tunnistama täpselt seda, mida kuninga mehed neilt nõudsid. 1536. aasta mais tuli Anne Boleynil koos tema väidetavate armukestega Henry süveneva hullumeelsuse eest maksta eluga.

Pärast hukkamist suunas Henry oma armastuse aadlidaamile Jane Seymourile, kellega ta peagi abiellus. Kui Jane püüdis oma abikaasat keelitada üles näitama halastust nende vastu, kes ikka veel vana katoliku usu kombeid järgisid, urises Henry maruvihaselt: „Meenuta Anne’i.“

Ähvardust ei saanud valesti mõista. Juhul kui Jane ei käitu hästi ega keskendu poja ilmaletoomisele, ootab teda sama saatus nagu tema eelkäijat. Henry, keda oli varem ülistatud selle eest, et ta on leebe ja õiglane kuningas, oli muutunud õelaks türanniks.

Jane järgis nõuannet ja sünnitas Henryle järgmisel aastal kauaoodatud poja Edwardi. Mõni nädal hiljem suri naine sünnitusjärgsetesse tüsistustesse.

Mäss peatati valedega 1536. aasta sügisel hakkas Põhja-Inglismaa mässama. Aadlikud, vaimulikud ja talupojad tõusid üles Henry valitsemise vastu ja nõudsid vana katoliku usu taaskehtestamist ning seda, et kuningas loobuks paljudest oma nõuandjatest. Henry saatis mässujuhtidele kirjaliku teate:„Ma pole kunagi lugenud, kuulnud ega teadnud, et printside nõunikke ja vaimulikke valiks toores ja võhiklik lihtrahvas.“

Mässuliste hulk ja jõud aga kujutasid Henry troonile siiski nii tõsist ohtu, et ta oli sunnitud mässulistele täielikku puutumatust pakkuma ja lubas nende nõudmised ära kuulata. Lubadused vaigistasid vastuhakusoovi, kuid Henry ei kavatsenud neid täita.

Kuningas kutsus mässujuhi Robert Aske’i õukonda jõule pidama ja külvas ta üle kenade kingitustega. Salakaval käik tekitas mässulistes lõhe, misjärel kuninga sõjavägi nad hõlpsasti võitis. Kui mäss oli maha surutud, kutsus kuningas Aske’i taas oma õukonda ja too tuli ootusega, et kuningas arutab temaga probleeme, mille üle mässulised olid kaevanud. Selle asemel aadlik vangistati ja mõisteti riigireetmise eest surma.

Enne hukkamist palus Aske kuningat, et tal ei raiutaks pead maha nagu tavalisel reeturil, millega Tema Majesteet nõustus. Henry pahatahtlikkus ilmnes aga taas, kui ta selle asemel käskis Aske’i keha ümber ahelad sepistada ja ta avalikku kohta üles riputada, et ta nälga ja janusse sureks.

Kuningas lasi ka viimased mässulised vahistada. Kui need olid aadlimehed, raiuti neil pea maha, ent aadlidaamid lõpetasid tuleriidal. Madalamast soost mässulised poodi üles.

Maharaiutud pead pandi rahvale hirmutamiseks ja hoiatuseks teivaste otsa välja nii Londonis kui ka mässuliste kodupaigus.

16. sajandi kuninglikel portreedel kujutati Henry VIII-t suure ja ümarana, kuid samas oli tal arvukalt haigusi.

Henryle ei piisanud aga juhtidele kättemaksmisest. Ühes säilinud kirjas Norfolki hertsogile, kes juhtis kuninga sõjaväge Põhja-Inglismaal, tegi kuningas korralduse: „Mu soov on, et te korraldaksite suure osa elanike kohutava hukkamise igas linnas, külas ja asulas, mis on minu vastu patustanud.“

Haavad jäid lahti Henry alamate kannatuste kõrval jätkusid ka tema enda omad. Õnnetus rüütliturniiril oli halvendanud teda juba mitu aastat piinanud krooniliste haavandite seisundit jalgadel. Tekkis ka uus suur haavand. Haavandid ei paranenud ja õukonna arstid ei aidanud, kuna nad olid kindlad, et suurim haavand säärel tuli lahtisena hoida, et „halbu vedelikke“ saaks regulaarselt kanüüliga eemaldada. Iga kord, kui haav kinni kasvas, lõigati see uuesti lahti.

Piinarikka ravi tulemuseks oli suur vedelikku eritav haavand kuninga jalal. 1537. aastal kirjutas Prantsuse suursaadik: „Haav tegi ta jäigaks ja mõnikord kõnevõimetuks. Ta oli näost must ja pidevas surmaohus.“

Seda, kui halvad on lood kuninga tervisega, said Inglise kirikulised oma silmaga näha, kui Henry 1539. aastal käis paasapühade missal ja liikus hädavaevu üles altari juurde, kannatades tõsiseid valusid, sest tema jalad ei suutnud teda kanda.

Võimetuna osalema rüütliturniiridel ja jahiseltskondades, mida ta nii väga armastas, lohutas Henry ennast mõõtmatute toidukogustega ning tema kehakaal suurenes märkimisväärselt.

Peagi polnud kuningas enam suuteline palees omal jõul ringi liikuma ning selle asemel veeti teda ringi primitiivses ratastoolis. Treppidest ülesmineku asemel tõsteti hiiglaslikku kuningat korruselt korrusele köitest tõsteseadeldisega.

Veel üks kuninganna kaotas pea Valu pani kuninga veel rohkem ärrituma ja muutis ta kompromissitumaks. Alamaid, kes ei liitunud Henry uue kirikuga, karistati surmaga.

Sama saatus ootas neid, kes harrastasid uues kirikus ekstreemsusi, mida kuningas heaks ei kiitnud. 1540. aastal vahistati üheksa aastat Henry truu nõunik ja riigisekretär olnud Thomas Cromwell, kuna too pooldas veelgi radikaalsemat kirikureformi.

Rõhutamaks, et ta ei talu ükskõik milliseid religioosseid kõrvalekaldeid, lasi kuningas samal ajal üles puua ka kolm juhtivat katoliiklast. Pärast seda tõmmati neil soolikad välja ja kehad tükeldati.

Cromwell ei kaotanud ametikohta üksnes usuasjade tõttu, vaid ka seepärast, et ta oli korraldanud ebaõnnestunud abielu Kleve Annaga. Henry oli taga abiellunud 1540. aasta jaanuaris, kuid juba poole aasta pärast kuulutati nende abielu kehtetuks. Karistuseks löödi Cromwellil pea maha. Selle asemel abiellus 49aastane kuningas teismelise Catherine Howardiga. Poolteist aastat hiljem suleti ka see naine London Towerisse ja hiljem raiuti tal pea väidetava abielurikkumise eest maha.

Henry sõi groteskselt palju 16. sajandi kuninglikud banketid pidid näitama kuninga võimsust ja rikkust. Henry VIII pidas heldeid pidusid ja maitses innukalt kõiki roogasid.

Menüü :

• Vardas küpsetatud siga või metssiga • Sütel küpsetatud koprasaba • Keedetud vaalaliha • Tervelt küpsetatud paabulind • Rupskid äädikas • Verikäkk • Metsseapea • Küpsetatud luik • Suhkurdatud õun • Martsipan

Monarhi isu kasvas plahvatuslikult, mida vanemaks ta sai. Tänapäeva toitumisteadlased on välja arvutanud, et Henry VIII tarbis oma elu lõpu poole päevas vähemalt 5000 kilokalorit – kaks korda rohkem, kui on soovitatav päevane tarbimine.

Peale suure koguse veini jõi ta päevas peaaegu viis liitrit õlut. Peen valge suhkur oli 16. sajandi Inglismaal suhteliselt uus toode ja ka seda neelas kuningas märkimisväärses koguses.

Köögivilju sõi ta harva, kuid liha oli tema lemmiktoiduaine. Pole ime, et Henry oli ülekaaluline, nagu Prantsuse saadik 1541. aastal märkis: „Usutakse, et kuninga elu pole ohus mitte palaviku, vaid jalgade tõttu, mis talle sageli on muret põhjustanud, sest ta oli väga korpulentne ning ülimalt üle söönud ja joonud.“

Henry menüü koosnes regulaarselt 11 käigust.

Näita rohkem Ülekaaluline, haige ja hullunud Henry heitis selle asemel pilku aadlidaamile Catherine Parrile, kes algul oli tema lähenemiskatsete suhtes skeptiline. Oma eelkäijate saatusest õppust võtnuna olevat ta öelnud: „Parem on olla tema armuke kui tema abikaasa.“ 1543. aastal vastas ta siiski jaatavalt Henryle, kes samal aastal demonstreeris oma suureneva hulluse uusi külgi.

Kirjade järgi, mida Inglise õukonnas viibivad saadikud kirjutasid, kannatas kuningas sageli depressiooni, enesehaletsuse ja musta masenduse all. Näiteks läks kõik täiesti valesti ühel päeval, mil Tema Majesteet ja ta abikaasa arutlesid religioossetel teemadel piiskop Gardineriga. Seda pidas kuningas harilikult nauditavaks meelelahutuseks. Kuninganna olevat muutunud liiga innukaks, mõistagi kuninga arvates, kes raevust plahvatas. Viha tõttu endast välja minnes käskis ta naise vahistada. Kui sõdurid tulid järgmisel päeval Catherine Parri vanglakongi eskortima, oli Henry unustanud kõik tulised vaidlused ja päris hämmeldunult oma meestelt selgitust. Lõpuks saatis ta sõdurid minema ja pidi oma häiritud naist lohutama.

Haigused võtsid kuningalt elu Elu lõpu poole kehtestas Henry üha rangemaid trahve kuninga haigusest rääkimise eest. Tuju kõikumised muutsid õukondlastele temaga suhtlemise keeruliseks, sest see võis tuua fataalseid tagajärgi. Seetõttu ei kadestanud keegi kuninga usaldusväärset nõunikku söör Anthony Dennyt, kui vaene aadlik sai ülesande kuningale öelda, et talle pole enam palju aega jäänud.

Kuninga peatselt saabuva surma prognoosimist peeti riigireetmiseks, kuid 27. jaanuaril 1547 teadsid kõik, et Henry on suremas. Ettevaatlikult sisenes söör Denny kuninga magamiskambrisse Whitehalli palees ja sosistas haigele kuningale: „Inimeste arvates pole tõenäoline, et te ellu jääte. Te peate valmistuma viimseks surmaagooniaks.“

Seejärel küsis ta kuningalt, kas Tema Majesteet soovib rääkida vaimulikuga. Kutsuti peapiiskop Thomas Cranmer, aga kui too järgmisel hommikul saabus, ei suutnud kuningas enam rääkida. Henry VIII, kes noorpõlves oli olnud sportlik rüütel, lebas nüüd teadvusetult voodis. Kuningas kaalus u 180 kilogrammi ja suur mädane haav tema jalal levitas kohutavat lehka.

Kunagi nii kaunis nägu oli pärast aastatepikkust joomist lõhkenud veresoontest punasekirju, hambad näisid lagunenud olevat ja kuningas kannatas skorbuudi all, kuna sõi harva köögivilju. 1547. aasta 28. jaanuari öösel kell 2 tegi kuningas viimase hingetõmbe.

Kui paljud inimesed pidid maksma Henry VIII haiguse, valu ja hulluse eest oma eluga, ei tea kindlalt keegi, ent ajaloolaste hinnangute järgi hukati kuninga käsul 50 000 kuni 70 000 britti.

Loe lisaks Kyra Cornelius Krame Blood Will Tell: A Medical Explanation of the Tyranny of Henry VIII, CreateSpace Independent Publishing Platform, 2012

Related Posts edit post <img width="350" height="250" src="https://www.imelineajalugu.ee/wp-content/themes/jnews/assets/img/jeg-empty.png" alt="Kartulist kaaviarini: eestiaegne toidukultuur" decoding="async" loading="lazy" sizes="(max-width: 350px) 100vw, 350px" data-src="https://www.imelineajalugu.ee/wp-content/uploads/2023/05/pre-2-350x250.jpg" data-srcset="https://www.imelineajalugu.ee/wp-content/uploads/2023/05/pre-2-350x250.jpg 350w, https://www.imelineajalugu.ee/wp-content/uploads/2023/05/pre-2-120x86.jpg 120w" data-sizes="auto" data-expand="700" data-animate="0" /> Eesti Kartulist kaaviarini: eestiaegne toidukultuur Kartulist kaaviarini: eestiaegne toidukultuur Iseseisvas Eestis jalad alla saanud linnaeliit ei soovinud oma söögilaual enam piirduda kartuli ja soolalihaga. Õhinal...

by Anu Kannike 1. juuni 2024 edit post <img width="350" height="250" src="https://www.imelineajalugu.ee/wp-content/themes/jnews/assets/img/jeg-empty.png" alt="Tütarlaps tegi seda esimesena: Ümber maailma Ford T-ga" decoding="async" loading="lazy" sizes="(max-width: 350px) 100vw, 350px" data-src="https://www.imelineajalugu.ee/wp-content/uploads/2023/05/pre-1-350x250.jpg" data-srcset="https://www.imelineajalugu.ee/wp-content/uploads/2023/05/pre-1-350x250.jpg 350w, https://www.imelineajalugu.ee/wp-content/uploads/2023/05/pre-1-120x86.jpg 120w" data-sizes="auto" data-expand="700" data-animate="0" /> Ajaloolised fotod Tütarlaps tegi seda esimesena: Ümber maailma Ford T-ga Tütarlaps tegi seda esimesena: Ümber maailma Ford T-ga Kanadalanna Idris Hall oli äsja saanud 16aastaseks, kui ta silmas ajalehes seikleja...

by Troels Ussing ja Bue Kindtler-Nielsen 1. juuni 2024 edit post <img width="350" height="250" src="https://www.imelineajalugu.ee/wp-content/themes/jnews/assets/img/jeg-empty.png" alt="Kui suur oli asteekide pealinn?" decoding="async" loading="lazy" sizes="(max-width: 350px) 100vw, 350px" data-src="https://www.imelineajalugu.ee/wp-content/uploads/2023/05/6pre-1-350x250.jpg" data-srcset="https://www.imelineajalugu.ee/wp-content/uploads/2023/05/6pre-1-350x250.jpg 350w, https://www.imelineajalugu.ee/wp-content/uploads/2023/05/6pre-1-120x86.jpg 120w" data-sizes="auto" data-expand="700" data-animate="0" /> Ameerika Kui suur oli asteekide pealinn? Kui suur oli asteekide pealinn? Tenochtitlán laius 19 km2 pindalaga saarel.© Bridgeman Images & Sean SpragueEMRAH SÜTCÜ & BUE KINDTLER-NIELSEN1....

by Emrah Sütcü ja Bue Kindtler-Nielsen 1. juuni 2024 edit post <img width="350" height="250" src="https://www.imelineajalugu.ee/wp-content/themes/jnews/assets/img/jeg-empty.png" alt="Kes kasutas sõjas langevarjureid esimesena?" decoding="async" loading="lazy" sizes="(max-width: 350px) 100vw, 350px" data-src="https://www.imelineajalugu.ee/wp-content/uploads/2023/05/5pre-1-350x250.jpg" data-srcset="https://www.imelineajalugu.ee/wp-content/uploads/2023/05/5pre-1-350x250.jpg 350w, https://www.imelineajalugu.ee/wp-content/uploads/2023/05/5pre-1-120x86.jpg 120w" data-sizes="auto" data-expand="700" data-animate="0" /> Sõda Kes kasutas sõjas langevarjureid esimesena? Kes kasutas sõjas langevarjureid esimesena? Saksa langevarjurite ülesanne oli võtta kontrolli alla strateegilised objektid Taanis.© SeM / Getty ImagesEMRAH SÜTCÜ...

by Emrah Sütcü ja Bue Kindtler-Nielsen 1. juuni 2024 edit post <img width="350" height="250" src="https://www.imelineajalugu.ee/wp-content/themes/jnews/assets/img/jeg-empty.png" alt="Kas goodid ehitasid gooti stiilis?" decoding="async" loading="lazy" sizes="(max-width: 350px) 100vw, 350px" data-src="https://www.imelineajalugu.ee/wp-content/uploads/2023/05/4pre-1-350x250.jpg" data-srcset="https://www.imelineajalugu.ee/wp-content/uploads/2023/05/4pre-1-350x250.jpg 350w, https://www.imelineajalugu.ee/wp-content/uploads/2023/05/4pre-1-120x86.jpg 120w" data-sizes="auto" data-expand="700" data-animate="0" /> Kultuur Kas goodid ehitasid gooti stiilis? Kas goodid ehitasid gooti stiilis? Gooti stiilis kirikutele on omased värvikirevad klaasmaalid.© GdessenneEMRAH SÜTCÜ & BUE KINDTLER-NIELSEN1. JUUNI 2020 3...

by Emrah Sütcü ja Bue Kindtler-Nielsen 1. juuni 2024 edit post <img width="350" height="250" src="https://www.imelineajalugu.ee/wp-content/themes/jnews/assets/img/jeg-empty.png" alt="Kuidas okupeeriti Eesti" decoding="async" loading="lazy" sizes="(max-width: 350px) 100vw, 350px" data-src="https://www.imelineajalugu.ee/wp-content/uploads/2023/05/pre-6-350x250.jpg" data-srcset="https://www.imelineajalugu.ee/wp-content/uploads/2023/05/pre-6-350x250.jpg 350w, https://www.imelineajalugu.ee/wp-content/uploads/2023/05/pre-6-120x86.jpg 120w" data-sizes="auto" data-expand="700" data-animate="0" /> Eesti Kuidas okupeeriti Eesti Kuidas okupeeriti Eesti 1940. aasta juunis okupeeris Nõukogude Liit Eesti ja teised Balti riigid. Punaarmee oli valmistunud suuremahuliseks sõjaliseks operatsiooniks...

by Urmas Salo 1. juuni 2024 Tags: First Second Third Forth Fifth Sixth

Valust hullunud kuningas

Tule minevikku!

Kingitus väärtusega 53€!

Toimetus

Tellimine

Reklaam ajakirjas

Imelise Ajaloo raamatud

Privaatsustingimused

Üldtingimused

Kirjuta meile

© 2023 Imeline Ajalugu - Kõik õigused kaitstud

Tere Tulemast tagasi!

Loo uus kasutaja!

Taasta enda parool