Umbes 1600 meetri pikkuses Surtsheliri koopas ligikaudu 10 meetri sügavusel maa all sattusid arheoloogid mõistatuslikule laevakujulisele kivide kompositsioonile. USA teadlased dateerisid selle 10. sajandi algusesse.

Laeva seest kaevati välja lammaste, kitsede, veiste, hobuste ja sigade luid, millel oli jälgi suurest kuumusest. Lisaks leiti Türgist pärit mineraalide tükke ning tollel ajal väga hinnalisi helmeid, millest mõni oli Islandi vulkaani koopasse toodud Iraagist. Arheoloogid jõudsid järeldusele, et tegemist peab olema rituaalse ohverduspaigaga.

Koopa lähemal uurimisel selgus, et see tekkis vulkaanipurske tagajärjel ligikaudu 1100 aastat tagasi. Teadlased arutlevad, kas see vulkaanipurse sundiski saarelt lahkuma Islandi viikingid, kes arvasid, et saabunud on maailmahukk ragnarök. Võib-olla ehitatigi just siis allilmajumalate lepitamiseks koopasse ka see ohverdus­altar. Browni ülikooli arheoloog Kevin Smith ütles, et tegu on ainsa teadaoleva maa-aluse laevehitisega.