Ühes Islandi vulkaanikoopas sattusid arheoloogid ainulaadsele leiule – üle tuhande aasta tagasi olid viikingid ehitanud sügaval maa all kivist laeva.
© Kevin P. Smith
JANNIK PETERSEN
1. SEPTEMBER 2021
Umbes 1600 meetri pikkuses Surtsheliri koopas ligikaudu 10 meetri sügavusel maa all sattusid arheoloogid mõistatuslikule laevakujulisele kivide kompositsioonile. USA teadlased dateerisid selle 10. sajandi algusesse.
Laeva seest kaevati välja lammaste, kitsede, veiste, hobuste ja sigade luid, millel oli jälgi suurest kuumusest. Lisaks leiti Türgist pärit mineraalide tükke ning tollel ajal väga hinnalisi helmeid, millest mõni oli Islandi vulkaani koopasse toodud Iraagist. Arheoloogid jõudsid järeldusele, et tegemist peab olema rituaalse ohverduspaigaga.
Koopa lähemal uurimisel selgus, et see tekkis vulkaanipurske tagajärjel ligikaudu 1100 aastat tagasi. Teadlased arutlevad, kas see vulkaanipurse sundiski saarelt lahkuma Islandi viikingid, kes arvasid, et saabunud on maailmahukk ragnarök. Võib-olla ehitatigi just siis allilmajumalate lepitamiseks koopasse ka see ohverdusaltar. Browni ülikooli arheoloog Kevin Smith ütles, et tegu on ainsa teadaoleva maa-aluse laevehitisega.
Imeline Ajalugu on Skandinaavia suurim ajalooajakiri. Ilmume lisaks Eestile ka Rootsis, Soomes, Norras, Taanis, Lätis, Leedus ja Hollandis.
© 2022 Imeline Ajalugu - Kõik õigused kaitstud