Kui ravimid ei aita, on võimud aastatuhandeid kasutanud katku, koolera jt haiguste epideemiate vältimiseks karantiini. Alati pole see toimunud kodanike endi vabal tahtel.
© Wikimedia Commons
METTE IVERSEN
02. JAANUAR 2021
Umbes 50 Hiina immigranti lebasid Hotel Globe’i iiveldama ajavas magamisruumis. See oli võõrastemaja, kus linna alamklass võis üürida voodi 10 sendi eest öö kohta. Kätte oli jõudnud 1900. aasta 6. märtsi südaöö. Üks noor hiinlane oli suurema osa õhtust valude käes vingerdanud, kuid lamas äkki täiesti vaikselt. Tema naaber muutus lõpuks nii murelikuks, et tundis sundi minna teda vaatama.
Seal nägi ta hirmuga, et tema kaasmaalasel oli huulte ümber verine vaht ning ta nahk oli kahvatu ja külm. Polnud kahtlust – mees oli surnud. Kiiresti kutsuti öövalvur, kes tegi majutusnimekirja abil kindlaks, et surnukeha kuulus 44aastasele hiinlasele Chick Ginile. Õige pea saabusid terviseametnikud Hotel Globe’i, et surnukeha uurimisele viia.
Koidikul kummardus värskelt diplomeeritud patoloog Frank P. Wilson Chick Gini surnukeha kohale. Tolle lümfisõlmed kaenla all ja kubemes olid kõvad ja suured just nagu õunad. Kirurgilise Y-lõikega avas dr Wilson rindkere ning märkas organeid, mis olid verest turses. Mööda Wilsoni selga jooksid külmavärinad. Oli see tõesti see, mida ta kartis?
Imeline Ajalugu on Skandinaavia suurim ajalooajakiri. Ilmume lisaks Eestile ka Rootsis, Soomes, Norras, Taanis, Lätis, Leedus ja Hollandis.
© 2022 Imeline Ajalugu - Kõik õigused kaitstud