Hunt oli kõige esimene metsloom, kelle inimene taltsutas. Nii kaua kui meie esivanemad olid rändavad kütid-korilased, jäi hunt ka meie ainsaks kaaslaseks.

Soome rahvusmuuseumi teadlased esita­sid hüpoteesi selle kohta, miks ja kuidas õnnestus inimesel u 20 000 aastat tagasi see ohtlik röövloom kodustada.

Jääaja karmidel talvedel toitusid kütid-korilased kätte saada õnnestunud loomade lihast. Inimese organism talub hästi seda, kui kuni 20 protsenti toidust saadavast energiast pärineb lihast, ent kui liha osakaal on palju suurem, siis võib tekkida valgumürgistus. Kütid-korilased sõid talviti peamiselt loomset rasva, ning ehkki nad võisid süüa ka näiteks piisoni või jänese mao sisu, oli liha neil õnnestunud jahi järel laialt käes. Kütid jahtisid ka hunte, nende pojad võeti endaga kaasa ja neid toideti lihaülejäägiga.