Liha ülejääk tegi metsiku hundi taltsaks koeraks

Uudne hüpotees selgitab, kuidas hundist sai inimese parim sõber koer.

© Bridgeman images

JANNIK PETERSEN

1. JUUNI 2021

Hunt oli kõige esimene metsloom, kelle inimene taltsutas. Nii kaua kui meie esivanemad olid rändavad kütid-korilased, jäi hunt ka meie ainsaks kaaslaseks.

Soome rahvusmuuseumi teadlased esita­sid hüpoteesi selle kohta, miks ja kuidas õnnestus inimesel u 20 000 aastat tagasi see ohtlik röövloom kodustada.

Jääaja karmidel talvedel toitusid kütid-korilased kätte saada õnnestunud loomade lihast. Inimese organism talub hästi seda, kui kuni 20 protsenti toidust saadavast energiast pärineb lihast, ent kui liha osakaal on palju suurem, siis võib tekkida valgumürgistus. Kütid-korilased sõid talviti peamiselt loomset rasva, ning ehkki nad võisid süüa ka näiteks piisoni või jänese mao sisu, oli liha neil õnnestunud jahi järel laialt käes. Kütid jahtisid ka hunte, nende pojad võeti endaga kaasa ja neid toideti lihaülejäägiga.

Teadustöö juhi Maria Lahtineni sõnul ei nõudnud hundikutsikate kodustamine küttidelt seega erilist pingutust ega panust. Jahisaagist ülejääv liha tulnuks niikuinii minema visata. Nii sai hundist pikapeale inimese parim sõber koer, kes valvas laagrit ja aitas jahti pidada. Ei saa öelda, et hunt oleks selle tehinguga väga palju vastu pükse saanud, sest tema taltsas sugulane ehk koer on tänapäeval arvukaim röövloom kogu planeedil.

Loe ka neid artikleid

Tule minevikku!

Meie lugude täies mahus lugemiseks pead olema tellija.

LOGI SISSE kui juba tellid!

Ajakiri + digi

Paberajakiri + kõik lood mobiilis/arvutis

Ainult digi

Kõik lood mobiilis/arvutis

Tere Tulemast tagasi!

Sisesta enda kasutajaandmed

Loo uus kasutaja!

Täida allolev vorm registreerumiseks

Taasta enda parool

Palun sisesta parooli taastamiseks, enda kasutajanimi või emaili aadress