Eesti rahvuslik suurkuju Jaan Tõnisson sai 17. jaanuaril 1890 Viljandi vallavalitsuselt tõendi, et ta on vaene. Tõnisson oli toona üliõpilane ning ta kinnitas avalduses, et oli oma isalt, kes oli Mursi talu peremees, päranduseks saadud osa juba õpingutele ära kulutanud ning rohkem polevat tal midagi saada. 

Ajaloolane Kersti Lust kirjutab Rahvus­arhiivi blogis, et selliseid tõendeid kasutas õppemaksu vähendamiseks või sellest vabastuse saamiseks 10–15 protsenti Tartu ülikooli üliõpilastest. Õppemaks koosnes semestritasust ja pisihonorarist iga loengukursuse eest. 

Vaesustunnistused sisaldasid andmeid pereliikmete kohta ja ülevaadet pere tuluallikatest ja võlgadest. Tõnisson polnud ainus suure koha pidaja poeg, kes vaesustunnistuse küsis. Seda tegid ka näiteks Juhan Luiga, Friedrich Akel ja teised.