Jalgratta lõputu leiutamine
Hobuste suur suremus andis tõuke jalgratta leiutamiseks. Peagi kolistasid tänavail jooksu- ja kõrgrattad. Arstid polnud uuest sõidukist erilises vaimustuses – nende arvates kahjustasid raudsuksud naiste suguorganeid.
© Prismatic Pictures / Bridgeman Images
ANDREAS EBBESEN JENSEN JA BUE-KINDTLER NIELSEN
1. APRILL 2023
Jalgrattaga regulaarselt sõitvate inimeste arv üha suureneb. Maailma majandusprobleeme uuriva Šveitsi fondi World Economic Forum andmeil on planeedil Maa praegu kasutuses üle 2 miljardi jalgratta, ent isiklike sõiduautode arv on ainult 1,5 miljardit. Jalgratta edu pole suutnud takistada pentsikud ideed, soolised eelarvamused ega lugematud sõidutraumad.
Jooksuratas vallutab ülemklassi
Tambora vulkaani purske järel langenud temperatuuri tõttu tuntakse 1816. aastat kui „aastat ilma suveta“. Euroopas ikaldusid hein ja vili, mispärast tuhanded hobused surid nälga. Saksa paruni Karl von Draisil tuli mõte, et inimesed võiksid hobuste asemel sõita puidust hobustel, millele antaks hoogu jalgadega. Tema leiutatud sõidu- või õieti jooksuvahendit hakati looja järgi kutsuma dresiiniks. Uudse sõiduvahendiga sai arendada tunnikiirust veidi üle 13 km/h. Dresiin sai nii Euroopas kui ka USAs populaarseks moega kaasas käivate noorte meeste seas. Selliseid moenarre kutsuti dändideks.
1819. aastal sõitsid Londoni tänavail juba paljud dresiinid, kuid õnnetuste tõttu pidid võimud kehtestama esimesed jalgrattaseadused. Arvukad satiirilised joonistused heitsid nalja dresiinide ja nende omanike üle.
Tule minevikku!
Imeline Ajalugu on Skandinaavia suurim ajalooajakiri. Ilmume lisaks Eestile ka Rootsis, Soomes, Norras, Taanis, Lätis, Leedus ja Hollandis.
