1999. aastal leiti Tallinna Niguliste kiriku juures tehtud kaevetööde käigus neli luustikku, mis dateeriti hauda kaasa pandud esemete põhjal 12. sajandisse või 13. sajandi algusse. Nüüd aga on arheoloogid neid lustikke (mehe, naise ja lapse kolmikmatus ning veel ühe lapse üksikmatus) uurinud moodsate täppisteaduslike meetoditega ning saanud maetute kohta teada mõndagi uut.

Radiosüsinikdateering näitas, et nad elasid ajavahemikus 1000 – 1200 pKr. „Seega on nad kõige varasemad teadaolevad Tallinna vanalinna elanikud,“ kirjutavad arheoloogid Martin Malve ja Ülle Aguraiuja-Lätti ajakirjas Horisont. „Samuti osutab nende leiuiga sellele, et Tallinna vanalinna alal oli tõenäoliselt kohalike eestlaste matmispaik juba enne taanlaste vallutust.“

See fakt on oluline seetõttu, et siiani pole olnud selge, kas muinasajal oli Tallinna vanalinna alal püsiasustus, kus see võis täpselt olla ja kes olid selle elanikud.

Lisaks uuriti luustikel leiduvaid märke haigustest ja vigastustest ning võeti proove süsiniku, lämmastiku ja väävli stabiilsete isotoopide analüüsimiseks. Nende meetoditega saab jälile kunagiste inimeste toidusedelile.