Juudiviha juured

Adolf Hitler pidas juute parasiitideks, kes ähvardasid sakslasi ning püüdlesid salamisi maailmavalitsejateks. Ta ei olnud oma juudivihkamises kaugeltki üksi. Antisemitism oli Euroopas levinud ja eelarvamused said erilise tuule tiibadesse siis, kui natsid 1933. aastal võimule tulid. Viis aastat hiljem kees vihkamine üle.

© Alamy/Imageselect

STINE OVERBYE

1. MAI 2021

Adolf Hitler marssis sihi­kindlalt 1923. aasta 8. novembri õhtul läbi rahvast täis lokaali, tõusis poodiu­mile ning tulistas püstolist lakke. „Puhkenud on natsionalistlik revolutsioon,“ karjus ta.

Koos Hermann Göringi ja mitme teise tippnatsi ning mitmesaja relvastatud natside rünnakrühma SA sõduriga viibis Hitler Münchenis õllekeldris Bürgerbräu­keller. Sinna olid kogunenud paljud Baieri prominentseimad poliitikud.

Väikeste mustade vuntsidega austerlase mõtteis oli üksainus siht: riigivalitsuse kukutamine ja natsipartei lõpliku võiduni juhtimine. Tema inspiratsiooniallikaks oli Itaalia fašistide liider Benito Mussolini, kes oli aasta varem mõne päevaga Itaalias võimu haaranud.

Tule minevikku!

Imeline Ajalugu on Skandinaavia suurim ajalooajakiri. Ilmume lisaks Eestile ka Rootsis, Soomes, Norras, Taanis, Lätis, Leedus ja Hollandis.

LOGI SISSE kui juba tellid!

Ajakiri + digi

Paberajakiri + kõik lood mobiilis/arvutis

Digi

Kõik lood mobiilis/arvutis

Tere Tulemast tagasi!

Sisesta enda kasutajaandmed

Loo uus kasutaja!

Täida allolev vorm registreerumiseks

Taasta enda parool

Palun sisesta parooli taastamiseks, enda kasutajanimi või emaili aadress