Juudiviha juured
Adolf Hitler pidas juute parasiitideks, kes ähvardasid sakslasi ning püüdlesid salamisi maailmavalitsejateks. Ta ei olnud oma juudivihkamises kaugeltki üksi. Antisemitism oli Euroopas levinud ja eelarvamused said erilise tuule tiibadesse siis, kui natsid 1933. aastal võimule tulid. Viis aastat hiljem kees vihkamine üle.
© Alamy/Imageselect
STINE OVERBYE
1. MAI 2021
Adolf Hitler marssis sihikindlalt 1923. aasta 8. novembri õhtul läbi rahvast täis lokaali, tõusis poodiumile ning tulistas püstolist lakke. „Puhkenud on natsionalistlik revolutsioon,“ karjus ta.
Koos Hermann Göringi ja mitme teise tippnatsi ning mitmesaja relvastatud natside rünnakrühma SA sõduriga viibis Hitler Münchenis õllekeldris Bürgerbräukeller. Sinna olid kogunenud paljud Baieri prominentseimad poliitikud.
Väikeste mustade vuntsidega austerlase mõtteis oli üksainus siht: riigivalitsuse kukutamine ja natsipartei lõpliku võiduni juhtimine. Tema inspiratsiooniallikaks oli Itaalia fašistide liider Benito Mussolini, kes oli aasta varem mõne päevaga Itaalias võimu haaranud.
Tule minevikku!
Imeline Ajalugu on Skandinaavia suurim ajalooajakiri. Ilmume lisaks Eestile ka Rootsis, Soomes, Norras, Taanis, Lätis, Leedus ja Hollandis.
