Soost tuli välja erandlik kaelavõru
Umbkaudu 8. ja 9. sajandi vahetusel ehk viikingiaja alguses Kagu-Eesti maapõue jäänud hõbeaare on erandlik nii oma sisu kui ka omapärase leiukoha tõttu.
© Mauri Kiudsoo, AI 712
MAURI KIUDSOO
2. AUGUST 2023
Enne 1866. aastat tuli Vastseliina kihelkonnast Hindi külast Juhkami talu maadelt päevavalgele Loosi I ehk Hindi aare. Aarde avastamisolude kohta on teada, et peitvarale satuti soisele alale kuivenduskraavi kaevates, kusjuures leiukohal täheldati ka puitkonstruktsiooni olemasolu. Hõbeaare, mis koosneb peale terve sadulotsise kaelavõru veel kolme võru katketest, olevat esialgu sisaldanud neljandagi analoogse ehte fragmente. Kui varasematel aastakümnetel on Eesti arheoloogid dateerinud Hindi aarde 7.–8. sajandisse, siis viimasel ajal on hakatud üha rohkem seda paigutama 8.–9. sajandisse.
Hindi soost leitud aardes sisalduvad sadulotsised kaelavõrud on oma nimetuse saanud sadulat meenutava nupu järgi, mis haakub teise, kargupeakujulise otsaga. Enim kohtab sadulotsiseid kaelavõrusid meie lõunanaabrite juures, eriti Vidzeme keskosas ja Latgales. Samuti esineb neid Leedus, Valgevenes ja sealt edasi põhja pool kuni Oudova-Luuga jooneni.
Veetee jäljed
Viimati mainitud piirkond hõlmab Eesti idapiiri tagust ala, mis oli tollal nii kultuuriliselt kui ka keeleliselt seotud Kagu-Eestiga ning seda eelkõige tänu Peipsi-Pihkva järve valgala läbivatele veeteedele. Nimetatud regioonist pärineb ka Hindi leiu kaelavõruga teostuse poolest kõige sarnasem eksemplar. On tõenäoline, et nimetatud kaelavõrutüüp kujunes välja peamiselt idapoolse Läti ja sellega külgnevatel Venemaa aladel, kusjuures samalaadseid ehteid on valmistatud võrdselt nii hõbedast kui ka pronksist. Üks pronksist sadulotsaga võru on Eestist saadud ka Võrtsjärvest loodes asuvast Riuma kalmest.
Tule minevikku!
Imeline Ajalugu on Skandinaavia suurim ajalooajakiri. Ilmume lisaks Eestile ka Rootsis, Soomes, Norras, Taanis, Lätis, Leedus ja Hollandis.
