Eest NSV viimane Moskva-meelne parteijuht Karl Vaino nautis sarnaselt muule nomenklatuurile rikkalikku toidulauda, samal ajal kui tavainimesel polnud poest midagi osta. Vainot teenindanud ettekandja tõi talle hommikuti turult isegi värskeid marju, kirjutab Anu Kannike ajakirjas Tuna.

Nõukogude-aegsele nomenklatuurile kehtisid hoopis teistsugused tarbimisolud kui tavakodanikele. Nomenklatuuri kuulusid salajasse nimekirja kantud isikud, kes töötasid tähtsatel riiklikel ja parteilistel ametkohtadel, lisaks ka kultuuri- ja teadussfääri mõjuisikud. Neil oli ligipääs rikkaliku valikuga eripoodidele, kinnistele sööklatele, kuurordituusikutele ja ametkondlikele suvilatele. Seetõttu nautisid nomenklatuuri liikmed kohati lausa läänelikke tarbimisolusid, samal ajal kui tavakodanikud pidid vorstijupi ostmiseks pikas poesabas seisma.

Eesti Rahva Muuseumi vanemteadur Anu Kannike vaatleb viimases Tunas avaldatud artiklis „Terviseks, seltsimehed! Eesti NSV Ministrite Nõukogu asjadevalitsuse külaliste menüüd 1980. aastatest“ nomenklatuuri toiduolusid. Pidulikel vastuvõttudel pakutud rikkalike laudade menüüd on üks väheseid sellekohaseid arhiiviallikaid. Suur osa nomenklatuuri privileege rajanes kirjutamata seadustel (altkäemaksud, telefoniõigus, vastastikused teened jne), millest saab aimu vaid mälestuste põhjal, kuid neid pole nomenklatuuri liikmed olnud kuigi varmad kirjutama.

Seda väärtuslikumad on EKP Keskkomitee (nn Valge Maja) söökla endise kaubatundja-laohoidja Imbi-Harietta Eenlo mahlakad mälestused, mida talletatakse Eesti Rahva Muuseumis.