Kas astrolaab oli iidne nutitelefon?

Astrolaabiga sai määrata kellaaega, horoskoopi, päikese tõusmist ning loojumist ja laiuskraadi, millel parajasti viibiti

© Shutterstock

BUE KINDTLER-NIELSEN

1. APRILL 2021

Astrolaabid, mis pärinevad II aasta­tuhande lõpust eKr Assüüriast, kuju­tavad endast multifunktsionaalset seadet taevalaotuses orienteerumiseks. Astrolaabid kombineerisid taeva­vaatlustelt saadud andmeid mütoloogiaga. Mütoloogiast pärines näiteks tähistaeva jagamine kolmeks taevarajaks: jumalate Ea, Anu ja Enlili radadeks. Selles raamis­tikus aitas seade määratleda peamiste tähtkujude, tähtede ning planeetide asukohta taevas eri kuudel.

Andmed olid organisee­ritud veergude või (ringi­kujulistes astrolaabides) kolme kontsentrilise ringi kaupa, mis oli jagatud 12 sekto­riks. Kuigi leidub ka tabeli­kujulisi astrolaabe, tuleb ringi­kujulisi pidada algseiks. Astrolaabe pruugiti enamasti kalendripidamiseks ja taevakehade liikumise arvutamiseks. Mõnel astrolaabil leidus numbreid ka öö ja päeva pikkuse aastaringseks kalkuleerimiseks.

Keskajal kasutasid Araabia taevauurijad, meremehed ja ennustajad astrolaabi laialdaselt taevakehade kõrguse, kohaliku aja ning kohaliku laiuskraadi määramiseks. Astrolaab jäi tuntuimaks taevakehade mõõtmisvahendiks kuni 17. sajandi kesk­paigani.

Tule minevikku!

Imeline Ajalugu on Skandinaavia suurim ajalooajakiri. Ilmume lisaks Eestile ka Rootsis, Soomes, Norras, Taanis, Lätis, Leedus ja Hollandis.

LOGI SISSE kui juba tellid!

Ajakiri + digi

Paberajakiri + kõik lood mobiilis/arvutis

Digi

Kõik lood mobiilis/arvutis

Tere Tulemast tagasi!

Sisesta enda kasutajaandmed

Loo uus kasutaja!

Täida allolev vorm registreerumiseks

Taasta enda parool

Palun sisesta parooli taastamiseks, enda kasutajanimi või emaili aadress