Kas Ateena demokraatia oli demokraatlik?

© AKG-IMAGES / RITZAU SCANPIX

BUE KINDTLER-NIELSEN

15. VEEBRUAR 2022

Antiikse Ateena demokraatia ei olnud tänapäeva mõistes mingi eriline demokraatia. Hääletada võisid ainult vabad täiskasvanud mehed, samal ajal kui naised, orjad ja võõrad ei saanud linnriigi asjades kuidagi kaasa rääkida. Seetõttu nautis Ateena 300 000 elanikust demokraatliku protsessi võlusid ainult umbes 30 000. Tänapäeval me ei nimeta demokraatlikuks riiki, mille elanikkonnast ainult 10 protsenti on hääleõigusega.

Antiikaja standardite kohaselt oli see siiski väga kõva sõna, et lausa kümnendikul elanikest oli võimalik riigi­juhtimises osaleda. See andis Ateena poliitilisele elule ainulaadse vormi. Hääleõiguslikel ateenlastel oli riigi­asjadele isegi suurem mõju kui tänapäeva lääne demokraatl­ike riikide kodanikel, sest Ateenas kehtis otsedemokraatia. Rahvakoosolek kogunes vähemalt korra kuus. See otsustas ka sõja ja rahu ning eelarve üle.

Praktikas oli aristokraatidel poliitikale muidugi suurem mõju kui tavakodanikel, sest neil oli palju vaba aega ja raha ning parem haridus, millest eriti oluline oli kõne­­-
kunstioskus.

Loe ka neid artikleid

Tule minevikku!

Meie lugude täies mahus lugemiseks pead olema tellija.

LOGI SISSE kui juba tellid!

Ajakiri + digi

Paberajakiri + kõik lood mobiilis/arvutis

Ainult digi

Kõik lood mobiilis/arvutis

Tere Tulemast tagasi!

Sisesta enda kasutajaandmed

Loo uus kasutaja!

Täida allolev vorm registreerumiseks

Taasta enda parool

Palun sisesta parooli taastamiseks, enda kasutajanimi või emaili aadress