Idagermaani hõimud goodid jagavad täiesti teenimatult oma nime gooti ehitusstiiliga. Goodid elasid 500 aastat enne seda, kui gootika 12.–16. sajandil Euroopas moodi läks. Seejärel algas renessanss, milles Kreeka ja Rooma arhitektuurist inspireerituna kasutati ümarkaari ja sambaid.

Renessansiaja kunstnike meelest sümboliseeris keskaegne ehitusstiil teadmiste puudumist, kiriklikke eelarvamusi ning uute ideede ja mõtete allasurumist.

Esimesed renessansikunstnikud juurutasidki põlastava ja halvustava määratluse „gooti“ Rooma linna 410. aastal sisse­tunginud läänegootide järgi, kes 6. sajandil elasid juba Itaalias, Lõuna-Prantsusmaal ja Hispaanias.

Itaalia maalikunstnik ja kunstiajaloolane Giorgio Vasari seostas keskaegset gootikat „barbaarse“ Saksa stiiliga 1550. aastal ilmunud teoses „Kõige kuulsamate maa­lijate, skulptorite ja arhitektide elulood“. Vasari arvates olid barbaritest goodid klassika­lise maailma ja selle ehitusstiili hävitanud.