Kas inkad tundsid kirja?

© The Granger Collection / Ritzau Scanpix

EMRAH SÜTCÜ ja BUE KINDTLER-NIELSEN

1.juuni 2021

Meie mõistes kirja nad ei tundnud. Ehkki 14 miljoni elanikuga inkade impeeriumil oli 15. sajandil efektiivne postisüsteem ning 40 000 kilo­meetrit maanteid, ei ole tõendeid selle kohta, et inkad oleksid kirjalikke tekste koostanud.

Küll aga on teadlased leidnud laama­villast tehtud nööre, millele tehti arvude ülesmärkimiseks sõlmi. Säärast „kirja“ nimetati quipu’ks, üks „kirjutis“ võis koosneda kuni 2000 nöörist ning sisaldada rohkelt arvulist infot, olgu siis maksude kogumise või sõjaplaanide kohta.

Arvude lugemiseks tuli kokku lugeda nöörile tehtud sõlmed. Kui nööril sõlmi ei olnud, tähendas see numbrit 0.

Paraku pole teada, kas nöörilt loetud numbrid võisid kujutada ka mingisugust koodi, mille abil võisid numbritest moodustuda sõnad. Sel juhul võis nöörkirjas edasi anda pikki tekste, näiteks legende.

Kindel on see, et keerulise nöörkirja lugemise kunsti ei vallanud kõik inkad, vaid eelkõige erilised ameti­mehed – quipucamayoc –, keda võiks tänapäeva terminoloogias nimetada raamatupidajateks. Ka ülikud õppisid seda kirja, et lugeda raamatupidajate dokumente.

Inkade saladuslik nöörkiri

Nöörkirja loeti ülalt alla, sõlmede asukoht näitas, kas tegu on sajaliste, kümneliste või ühelistega.

Tule minevikku!

Meie lugude täies mahus lugemiseks pead olema tellija.

LOGI SISSE kui juba tellid!

Ajakiri + digi

Paberajakiri + kõik lood mobiilis/arvutis

Ainult digi

Kõik lood mobiilis/arvutis

Tere Tulemast tagasi!

Sisesta enda kasutajaandmed

Loo uus kasutaja!

Täida allolev vorm registreerumiseks

Taasta enda parool

Palun sisesta parooli taastamiseks, enda kasutajanimi või emaili aadress