Kas inkad tundsid kirja?

© The Granger Collection / Ritzau Scanpix

EMRAH SÜTCÜ ja BUE KINDTLER-NIELSEN

1.juuni 2021

Meie mõistes kirja nad ei tundnud. Ehkki 14 miljoni elanikuga inkade impeeriumil oli 15. sajandil efektiivne postisüsteem ning 40 000 kilo­meetrit maanteid, ei ole tõendeid selle kohta, et inkad oleksid kirjalikke tekste koostanud.

Küll aga on teadlased leidnud laama­villast tehtud nööre, millele tehti arvude ülesmärkimiseks sõlmi. Säärast „kirja“ nimetati quipu’ks, üks „kirjutis“ võis koosneda kuni 2000 nöörist ning sisaldada rohkelt arvulist infot, olgu siis maksude kogumise või sõjaplaanide kohta.

Arvude lugemiseks tuli kokku lugeda nöörile tehtud sõlmed. Kui nööril sõlmi ei olnud, tähendas see numbrit 0.

Paraku pole teada, kas nöörilt loetud numbrid võisid kujutada ka mingisugust koodi, mille abil võisid numbritest moodustuda sõnad. Sel juhul võis nöörkirjas edasi anda pikki tekste, näiteks legende.

       

Tule minevikku!

Imeline Ajalugu on Skandinaavia suurim ajalooajakiri. Ilmume lisaks Eestile ka Rootsis, Soomes, Norras, Taanis, Lätis, Leedus ja Hollandis.

LOGI SISSE kui juba tellid!

Kingitus väärtusega 53€!

Telli Imeline Ajalugu püsimaksega 9,95 € ja saad 53 eurot väärt kingituse!

  • Uudised sinu telefonis/arvutis iga päev
  • Paberajakiri iga kuu
  • Digitaalne arhiiv teemade sügavuti uurimiseks
  • Hariv lugemine kogu perele, koolilapsest vanaema-vanaisani
  • Püsimaksega tasud ühe kuu kaupa
Telli

Tere Tulemast tagasi!

Sisesta enda kasutajaandmed

Loo uus kasutaja!

Täida allolev vorm registreerumiseks

Taasta enda parool

Palun sisesta parooli taastamiseks, enda kasutajanimi või emaili aadress