Meie mõistes kirja nad ei tundnud. Ehkki 14 miljoni elanikuga inkade impeeriumil oli 15. sajandil efektiivne postisüsteem ning 40 000 kilo­meetrit maanteid, ei ole tõendeid selle kohta, et inkad oleksid kirjalikke tekste koostanud.

Küll aga on teadlased leidnud laama­villast tehtud nööre, millele tehti arvude ülesmärkimiseks sõlmi. Säärast „kirja“ nimetati quipu’ks, üks „kirjutis“ võis koosneda kuni 2000 nöörist ning sisaldada rohkelt arvulist infot, olgu siis maksude kogumise või sõjaplaanide kohta.

Arvude lugemiseks tuli kokku lugeda nöörile tehtud sõlmed. Kui nööril sõlmi ei olnud, tähendas see numbrit 0.

Paraku pole teada, kas nöörilt loetud numbrid võisid kujutada ka mingisugust koodi, mille abil võisid numbritest moodustuda sõnad. Sel juhul võis nöörkirjas edasi anda pikki tekste, näiteks legende.