Kalevipoja kodu Iru Linnapära
Iru linnamäelt võisid pronksiajal alguse saada Kalevipoja legendid. Just seal oli tänase Tallinna vanim asulapaik, mille ajalugu ulatub neoliitikumini. Viikingiajal oli Iru tähtis rahvusvaheline keskus viikingite Idateel.
© Dr. Fr. R. Kreutzwaldi Memoriaalmuuseum
KÜLLIKE TINT, TALLINNA LINNAMUUSEUM
20. VEEBRUAR 2022
Iru küla on mainitud juba Taani hindamisraamatus Hirvae nime all, mis tuleneb ilmselt Pirita jõe endisest nimest Hirvejõgi või Hirve oja (Hirvenoye).
Iru Linnapära ehk Iru linnamägi sai tuntuks 100 aastat tagasi, 1922. aastal, kui baltisakslasest kooliõpetaja ja hobiarheoloog Artur Spreckelsen tegi sellest ettekande ja sellekohane sõnum avaldati ajaleheski. Mõtte selleks sai ta rahvuseeposest „Kalevipoeg“. Kolmandas lugulaulus on vana Kalev surnud ja Soomest saabub tuuslar, et Linda ära röövida. Linda palub Iru mäel jumalatelt abi ja tema palvet võetakse kuulda – tuuslar langeb meelemärkuseta maha ning Linda muudetakse suureks inimesekujuliseks kiviks, mis on tänapäeval tuntud Iru Ämmana.
Seostamine Kalevipojaga
Iru linnamäge on seostatud Kalevipojaga hiljemgi. 2016. aastal tõi Raoul Annion välja, et tegemist võiks olla Kalevipoja sünnikohaga, mille jäljed ulatuvad rauaaegse linnuse ajajärku, 6.–11. sajandisse.
Tule minevikku!
Imeline Ajalugu on Skandinaavia suurim ajalooajakiri. Ilmume lisaks Eestile ka Rootsis, Soomes, Norras, Taanis, Lätis, Leedus ja Hollandis.
