Kas Eestimaa Kommunistliku Partei Keskkomitee sõjaaegne sekretär Nikolai Karotamm päästis Punaarmee Eesti Laskurkorpuse Stalingradi saatmisest? Seda sõjajärgses Nõukogude ajalookirjanduses esitatud väidet analüüsib sügiseses Horisondis ajaloolane Peeter Kaasik.

Kaasik kirjeldab Karotamme ja Nõukogude diktaatori Jossif Stalini 1942. aasta telefonivestlusi, millest on säilinud stenogrammid. Neist selgub näiteks, et Stalin pööras Punaarmee eesti rahvusväeosade moodustamisele ja varustamisele arvatavasti poliitilistel põhjustel palju suuremat tähelepanu, kui nende sõjaline potentsiaal ja tähtsus eeldanuks.

Mis puutub väitesse, et Karotamm päästis laskurkorpuse Stalingradi saatmisest, siis selles on oma tõetera, leiab Kaasik. Laskurkorpuse algseks formeerimiskohaks oli määratud Kamõšini linn Saratovi oblastis Volga ääres, kust korpus oleks arvatavasti tõesti Stalingradi saadetud. Kuid 1942. aasta 23. septembri õhtul helista Karotamm Stalinile ning selle kõne tulemusena määratigi korpuse formeerimiskohaks hoopis läänepoolsem Jegorjevsk.

Stalingradist pääsemise üle ei olnud korpusemeestel siiski võimalik kaua rõõmustada, sest juba 1942. aasta detsembris ja 1943. aasta jaanuaris löödi Eesti Laskurkorpus sisuliselt puruks Velikije Luki all, nendib Peeter Kaasik ajakirjas Horisont.