Lusitania võis Esimese maailmasõja ajal vedada salajast ja plahvatusohtlikku Briti relvatööstusele mõeldud lasti.
© Bridgeman
IMELINE AJALUGU
28. JUUNI 2023
1915. aastal uputas Saksa allveelaev Briti reisiliinilaeva Lusitania ja hukkus 1198 inimest. Osa ajaloolasi usub, et laeva põhjamineku ja suure hukkunute arvu põhjustas salajane relvalast. Laeva tabas üksainus torpeedo, kuid seejärel rebis Lusitania sisemuses tekkinud võimas plahvatus laevakeresse suure augu. Aurik uppus 18 minutiga.
Lastideklaratsiooni põhjal olid Lusitanial „padrunid ja mürskude osad“, mis ei saanud plahvatada. Seetõttu kahtlustab osa ajaloolasi, et lastideklaratsioonis sisalduv veider kanne 90 tonni rasva, juustu ja või kohta märkis tegelikult sõjalist saadetist.
Teised aga usuvad, et britid muutsid pärast katastroofi laeva lastideklaratsiooni, kirjutades sõna „mürsud“ asemele „mürskude osad“.
Imeline Ajalugu on Skandinaavia suurim ajalooajakiri. Ilmume lisaks Eestile ka Rootsis, Soomes, Norras, Taanis, Lätis, Leedus ja Hollandis.
© 2022 Imeline Ajalugu - Kõik õigused kaitstud