Naised on läbi ajaloo olnud meestega võrreldes juriidiliselt halvemas seisus, ent vägivald naise vastu pole enamasti olnud siiski seaduslik. Rooma riigis ei tohtinud mees abikaasat lüüa, ja kui ta seda tegi, siis oli naisel alus lahutuse taotlemiseks. Keskajal muutus vägivald naise suhtes tavapärasemaks ja mõnes kohas lausa legitiimseks. Itaalia munk, Sienast pärit Cherubino kirjutas 15. sajandil: „Kui sa näed oma naist tegemas midagi, mida ta ei tohi, siis pead kiiresti jooksma tema juurde ning solvama ja lööma teda. Riidle temaga ja kehtesta end. Kui see ei tööta, siis võta kepp ja peksa teda korralikult.“

Inglismaal anti 1632. aastal välja juriidiliste aktide kogumik naiste õiguste kohta, milles leidus ka säte, et mees võis peksta „lindpriisid, reetureid, paganaid, oma vaenlasi ja oma naist“. See ei öelnud midagi kepi või vitsa kasutamise kohta, nii et nende liiga innuka pruukimise korral ähvardas meest ennast karistus. Sellegipoolest uskusid Inglise mehed, et vana säte annab neile õiguse oma naist peksta, kui nad kasutavad selleks pöidlast peenemat vitsa.

1782. aastal tegi üks kohtunik isegi kohtuotsuse sellele sättele viidates ja sattus ajakirjanduse naerualuseks, sest nn pöidlareegli seadust polnud olemas.