Kas roomlased avalikustasid akveduktide saladuse?

Rooma akveduktid on säilinud paljudes kohtades, näiteks Hispaanias Kataloonias.

© Shutterstock

BUE KINDTLER-NIELSEN

1. NOVEMBER 2020

97. aastal pKr langes vastutus Rooma linna veega varustamise eest Sextus Julius Frontinusele. Kaks aastat hiljem kirjutas ta Rooma linna veevärgist raamatu „De aquaeductu urbis Romae“. Selles märkis ta ära nii veerennide mõõdud kui ka vooluhulga. Ta oli niivõrd põhjalik, et 1453. aastal laskis paavst ehita­da endale Frontinuse juhtnööride järgi akvedukti.

Hinnangulise arvutuse järgi tarbiti Rooma linnas keskmiselt 100–150 miljo­nit liitrit vett, mis voolas linna üheteistkümne akvedukti kaudu. Selline tarbimismaht ei saanud põhineda üksnes ühel veeallikal ja seepärast arvatakse, et roomlased hankisid vett ka järvedest ja jõgedest, mis võisid paikneda lausa 92 kilomeetri kaugusel. 

Vesi läbis pika teekonna omal jõul, sest roomlased ehitasid akveduktide rennid langusega, ühe kilomeetri kohta vähemalt mõnikümmend sentimeetrit.

       

Tule minevikku!

Imeline Ajalugu on Skandinaavia suurim ajalooajakiri. Ilmume lisaks Eestile ka Rootsis, Soomes, Norras, Taanis, Lätis, Leedus ja Hollandis.

LOGI SISSE kui juba tellid!

Kingitus väärtusega 53€!

Telli Imeline Ajalugu püsimaksega 9,95 € ja saad 53 eurot väärt kingituse!

  • Uudised sinu telefonis/arvutis iga päev
  • Paberajakiri iga kuu
  • Digitaalne arhiiv teemade sügavuti uurimiseks
  • Hariv lugemine kogu perele, koolilapsest vanaema-vanaisani
  • Püsimaksega tasud ühe kuu kaupa
Telli

Tere Tulemast tagasi!

Sisesta enda kasutajaandmed

Loo uus kasutaja!

Täida allolev vorm registreerumiseks

Taasta enda parool

Palun sisesta parooli taastamiseks, enda kasutajanimi või emaili aadress