Kas Stalini viisaastakuplaanid toimisid?

© BRIDGEMAN IMAGES

BUE KINDTLER-NIELSEN

1. AUGUST 2021

Esimene viisaastakuplaan kuulutati välja 1928. aastal ja see pidi Nõukogude Liidu muutma põllumajandusmaast tööstus­gigandiks, mis oleks võrdne läänega. Eesmärk tuli saavutada põllumaade kollektiviseeri­mise ja industrialiseerimise teel. „Oleme 50–100 aastat arenenud riiki­dest maha jäänud. Peame neile kümne aastaga järele jõudma,“ ütles Stalin 1931. aastal.

Stalini silmis oli esimene viisaastak väga edukas. Industrialiseerimine käis täie hooga, uued linnad kerkisid kõikjale. Ainuüksi esimesel kahel viisaastakul nelja­kordistusid söe, nafta ja terase tootmi­ne. Põllumajanduses oli viis­aastakuplaan aga katastroofiliste tagajärgedega. Aastail 1932–1933 suri kuni seitse miljonit inimest nälga, sest riik võttis suurema osa nende saagist jõuga endale. 

Ehkki tööstustoodang kasvas, ei olnud selle kvaliteet Nõukogude Liidus kunagi võrreldav lääne kvaliteediga. Kuna viga oli süsteemis, ei aidanud ka kehva tööd teinud tööliste ja talupoegade ulatuslik vangilaagritesse saatmine.

 Viisaastakuplaanide hinnaks oli miljonite inimeste surm ja rikutud looduskeskkond.

       

Tule minevikku!

Imeline Ajalugu on Skandinaavia suurim ajalooajakiri. Ilmume lisaks Eestile ka Rootsis, Soomes, Norras, Taanis, Lätis, Leedus ja Hollandis.

LOGI SISSE kui juba tellid!

Kingitus väärtusega 53€!

Telli Imeline Ajalugu püsimaksega 9,95 € ja saad 53 eurot väärt kingituse!

  • Uudised sinu telefonis/arvutis iga päev
  • Paberajakiri iga kuu
  • Digitaalne arhiiv teemade sügavuti uurimiseks
  • Hariv lugemine kogu perele, koolilapsest vanaema-vanaisani
  • Püsimaksega tasud ühe kuu kaupa
Telli

Tere Tulemast tagasi!

Sisesta enda kasutajaandmed

Loo uus kasutaja!

Täida allolev vorm registreerumiseks

Taasta enda parool

Palun sisesta parooli taastamiseks, enda kasutajanimi või emaili aadress