© BRIDGEMAN IMAGES
BUE KINDTLER-NIELSEN
1. AUGUST 2021
Esimene viisaastakuplaan kuulutati välja 1928. aastal ja see pidi Nõukogude Liidu muutma põllumajandusmaast tööstusgigandiks, mis oleks võrdne läänega. Eesmärk tuli saavutada põllumaade kollektiviseerimise ja industrialiseerimise teel. „Oleme 50–100 aastat arenenud riikidest maha jäänud. Peame neile kümne aastaga järele jõudma,“ ütles Stalin 1931. aastal.
Stalini silmis oli esimene viisaastak väga edukas. Industrialiseerimine käis täie hooga, uued linnad kerkisid kõikjale. Ainuüksi esimesel kahel viisaastakul neljakordistusid söe, nafta ja terase tootmine. Põllumajanduses oli viisaastakuplaan aga katastroofiliste tagajärgedega. Aastail 1932–1933 suri kuni seitse miljonit inimest nälga, sest riik võttis suurema osa nende saagist jõuga endale.
Ehkki tööstustoodang kasvas, ei olnud selle kvaliteet Nõukogude Liidus kunagi võrreldav lääne kvaliteediga. Kuna viga oli süsteemis, ei aidanud ka kehva tööd teinud tööliste ja talupoegade ulatuslik vangilaagritesse saatmine.
Viisaastakuplaanide hinnaks oli miljonite inimeste surm ja rikutud looduskeskkond.
Imeline Ajalugu on Skandinaavia suurim ajalooajakiri. Ilmume lisaks Eestile ka Rootsis, Soomes, Norras, Taanis, Lätis, Leedus ja Hollandis.
© 2022 Imeline Ajalugu - Kõik õigused kaitstud