Kui Hollandi vastupanu­liikumise võitlejad pidid Teise maailmasõja ajal välja selgitama endi sekka pugenud Saksa spioonid, palusid nad kahtlusalusel tuua kuuldavale Scheve­ningeni linna nime. Hollandi keeles hääldatakse selle esimest silpi [shee], kuid saksa keeles [šee].

Ukraina sõja ajal rullub lahti samalaadne stsenaarium. Kui Ukraina sõdurid satuvad kokku kellegagi, keda kahtlus­tavad olevat Vene sõduri, paluvad nad tal tavaliselt hääldada ukrainakeelset sõna „paljanõtsja“ Ukraina leiva kohta. Selle sõna hääldus on ainult ukraina keelele iseloomulik ja seda on võõrastel peaaegu võimatu matkida. Juba piibliski tuuakse sarnane näide: „Ütle siis: Šibbolet!“; ütles ta aga: „Sibbolet“, sellepärast et ta ei osanud õigesti hääldada, võtsid nad ta kinni ja tapsid Jordani koolmete juures.“ (Kohtu­mõistjate 12:6)

Ukraina keeles hääldub paljanõtsja nõrga õ-häälikuga, ent venelased hääldavad selles positsioonis terava i. Teisisõnu hääldavad venelased ja ukrainlased eri häälikuid, mistõttu on lihtne tuvastada, kas räägib venelane või ukrainlane. Ka ukrainlased on nagu hollandlased enne neid teinud oma keelest sõjatsoonis relva.