Tule minevikku!

Katk tegi Rooma riigist hauakambri Bütsantsi keiser vallutas 541. aastaks suurema osa kunagise Lääne-Rooma riigi valdustest. Väljastpoolt tundus riik tugevamana kui kunagi varem, aga Egiptusest saabunud laevad kandsid lastiruumis impeeriumi languse seemet: katku. Ajaloo esimeses pandeemias suri kõigest aastaga miljon inimest. © Creative-assembly / Vilius Petrauskas NATASJA BROSTRÖM 1. SEPTEMBER 2021 3 min read Vahemere-äärne Pelusioni linn kihas elust. Kaide ääres ootavatele kaubalaevadele laaditi suuri linase riide pampe ja nisukotte. Laevad pidid suunduma Vahemere sadamaisse, kus osati Pelusioni kaupu hinnata. Niiluse suudmealas asunud linn oli tänu kaubandusele tuntuks saanud kogu Bütsantsi impeeriumis. 540. aastal aga peitus laevade lastiruumides midagi enamat kui tavapärane kaubalaadung. Seal olid rotid, kelle karvades elasid katku nakatunud kirbud. Juba enne seda, kui rotid laevade pardale ronisid, oli nakkus hakanud Pelusioni elanike seas levima. Haigetel tõusis kõrge palavik ja nad hakkasid sonima. „Mõnel tulid kehale mustad, umbes oasuurused paised. Nood ei elanud päevagi üle. Paljud oksendasid ka verd ilma nähtava põhjuseta,“ kirjeldas tolleaegne ajaloolane Prokopios. Puhang levis toimekast sadamalinnast ruttu edasi. Laevaga jõudis katk ka kahe päevatee kaugusel asunud Aleksandriasse. Peagi haigestuti ka põhjas, impeeriumi südames Konstantinoopolis. „See levis igale poole, igasse maailma otsa,“ ütleb Prokopius. Nii ulatuslikku katkulainet polnud varem kogetud. Miljonid haigestunud pidid surema, enne kui ajaloo üks hullemaid pandeemiaid vaibus. Seadus paganate vastu 3. sajandist alates olid võimsat Rooma impeeriumi kurnanud riigisisesed võimuvõitlused ja sõjad. 395. aastal lagunes impeerium lõplikult ida- ja lääneosaks, mõlemal oma keiser. Järgmise 100 aasta vältel Lääne-Rooma impeerium murenes, kui goodid ja vandaalid põhjast survet avaldasid. Lõpuks, 476. aastaks oli gootide käes kogu Itaalia ning viimane Lääne-Rooma keiser Romulus Augustulus kukutati. Paljud Ida-Rooma riigi ehk Bütsantsi keisrid üritasid riiki ühendada, kuid see õnnestus osaliselt alles 6. sajandil keiser Justinianus I valitsemise ajal. Tänu Justinianuse võimekale väejuhile Belisariosele aeti goodid ja vandaalid välja kunagistest Rooma valdustest Hispaania lõunaosas ja Aafrikas. 536. aastal kroonis sõjapealik oma edu, vallutades Rooma ja lüües goodid välja. Riigi algne pealinn Rooma oli taas Rooma-Bütsantsi impeeriumi käes. Keiser tegi abikaasa Theodorast oma aja ühe võimsaima naise. © North Wind Picture Archives / Imageselect Võimas keiser valitses koos oma naisega Talupoiss Justinianuse lapsendas tema onu, keiser Justinus I, kes kasvatas ta üles riigimeheks. 527. aastal Justinus suri ning troon läks üle Justinianusele. Uus keiser polnud just geenius, kuid ta rügas 18 tundi ööpäevas ja mõistis enda nõunikeks koguda tarku mehi. Tema kaasaegsed kirtsutasid nina, kui ta abiellus endise näitlejanna Theodoraga ja tegi tollest kaasvalitseja. Naine aga osutus riigiasjades ülimalt kompetentseks ja hakkajaks. 532. aastal, kui Konstantinoopolis puhkes suur ülestõus, sai temast keisrile hindamatu toetaja. Justinianus oli teovõimetu, kuid Theodora rebis ta letargiast välja surematute sõnadega: „Jää paigale ja võitle! Keiserlik purpur on kõige kaunim surirüü.“ Nüüd saatis keiser oma väejuhi Belisariose linna hipodroomile, kuhu mässajad olid kogunenud. Belisarios ja tema sõdurid tapsid nendest üle 30 000 ning mäss vaibus. Hoolimata brutaalsest valitsemisstiilist peetakse Justinianust viimaseks suureks Rooma keisriks. Ta reformis seadusandlust ja kaunistas pealinna Konstantinoopolit. Näita rohkem Nüüd juhtis Justinianus läänemaailma suurimat impeeriumi ja hakkas seadusi reformima. Kõik inimesed pidid olema võrdsed, kuid ainult juhul, kui nad olid kristlased. Keisri ambitsiooniks oli luua kristlik suurriik, kust oleks vana paganlik ebausk lõplikult välja tõrjutud. Seetõttu keelati rangelt näiteks jumala nimel vandumine. „Sedasorti pattu võib süüdistada nii näljahädades kui ka maavärinates ja katkudes,“ võis lugeda keelu põhjendust Justinianuse uuest tsiviilseadustikust „Corpus juris civilis“. Paraku oli Justinianus pärinud allakäinud riigi. Aastakümnetepikkune sõdimine näiteks hunnide vastu 5. sajandil oli varakambrid tühjendanud. Rahapuuduse tõttu hooldamata jäänud teed ja akveduktid olid lagunenud. Justinianus kavatses seda kõike parandada. Peagi kergitati makse ja mündid hakkasid riigikassasse kõlksuma. Maksud määrati selle järgi, mida inimene omas, mistõttu maksukogujad käisid mööda riiki ning tuhnisid inimeste kodudes, et hinnata majapidamise väärtust. Katk levis Vahemere kallastel. Seda haigust on mainitud näiteks ühel varakeskaegsel Hispaania raidkivil. © Archivo Digital Centro CIL II, Universidad de Alcalá Kuulduste kohaselt seati sisse hirmuäratavad vangikongid, kuhu heideti kõik need, kes püüdsid maksudest kõrvale hiilida. Et pahameel mässuks ei kasvaks, lahutas keiser inimeste meelt, korraldades ülipopulaarseid hobuste võiduajamisi. Need toimusid Konstantinoopoli hipodroomil, kus leidus kohti 100 000 pealtvaatajale. Abinõud toimisid ning mõne aastaga puhkes pealinn taas õitsele. Justinianuse valitsejatöö krooniks kujunes Hagia Sophia katedraal, mis oli 537. aastal valmides maailma suurim kirik. Rahvas armastas oma keisrit, ja kui arvestada ka lahinguväljal saavutatud arvukaid võite, näis tohutu Bütsantsi riik 541. aastal võitmatuna. Peagi aga paiskasid väikesed kirbud kogu impeeriumi kaosesse. Vili mädanes põllul Mõni kuu pärast katku puhkemist Pelusionis tabas see ka Gaza ja Jeruusalemma elanikke. Haigetel tõusis kõrge palavik ning neil tekkisid nimmepiirkonda ja kaenla alla mustad paised. Kui peaaegu kõik tolleaegsed kroonikud nimetasid nakkuse taimelavana Aafrikat, siis tänapäeva uurijad kahtlevad selles. Ühe hiljutise teooria põhjal pärines haigus pigem Indiast. Laevad seilasid näiteks Loode-India kaubalinnast Barygazast üle Punase mere ja sildusid Põhja-Aafrika sadamalinnades. Arvatavasti olid nende pardal katkukandjatest kirpudega rotid. Rotid ise nakatusid kirbuhammustustest ja võisid haigust edasi kanda. Kui loom suri, hüppasid kirbud uuele peremehele: rotile või inimesele. India vürtse ja kangaid transporditi karavanidega põhja, sealhulgas Pelusioni. Karavanidega reisisid kaasa ka inimeste karvades või veetavas kaubas istunud katkukirbud. 541. aastal hakkas katk Vahemere maades levima ja peagi muutus olukord katastroofiliseks. Süüria preester Efesose Johannes oli sellal impeeriumis ringreisil. Vapustatud vaimulik nägi katkunuhtlust oma silmadega. „Neis piirkonnis nägime hävinud ja vaevatud külasid. Maapinnal vedelesid surnukehad, ilma et keegi oleks neid maha matnud,“ kirjutas ta. Preester lisas et mujal kaevati päevad otsa haudu. Lehmad ja kitsed jooksid vabalt ringi, kuna nende omanikud olid surnud. Katk tõi kaasa põllumajanduse allakäigu. Seletamatut surma peeti antiikajal nuhtluseks Antiikajal tabasid Euroopat korduvalt epideemiad. Tänapäeva teadlased kahtlevad, kas nakkushaigus oli siiski alati katk. Kui antiikaja ajaloolased kirjeldasid epideemiat, nimetasid nad nakkushaigust sageli nuhtluseks. See sõna pärineb ladinakeelsest sõnast plaga ning tähendab „lööki“ või „haava“. Sõna on tuntud piibliloo 10st Egiptuse nuhtlusest. Inglise keeles on sama sõna vorm plague, mille me tõlgime „katkuks“. Seetõttu nimetataksegi paljusid suuremaid nakkuspuhanguid katkuks, kuigi tõenäoliselt on tihti tegemist teiste haigustega. <img src="https://www.imelineajalugu.ee/wp-content/uploads/2023/12/ateena.jpg" sizes="(max-width: 400px) 100vw, 400px" srcset="https://www.imelineajalugu.ee/wp-content/uploads/2023/12/ateena.jpg 400w, https://www.imelineajalugu.ee/wp-content/uploads/2023/12/ateena-300x300.jpg 300w, https://www.imelineajalugu.ee/wp-content/uploads/2023/12/ateena-150x150.jpg 150w, https://www.imelineajalugu.ee/wp-content/uploads/2023/12/ateena-100x100.jpg 100w, https://www.imelineajalugu.ee/wp-content/uploads/2023/12/ateena-75x75.jpg 75w, https://www.imelineajalugu.ee/wp-content/uploads/2023/12/ateena-350x350.jpg 350w" alt="" width="400" height="400" /> © Los Angeles County Museum of Art ATEENA KATK Rahvarohke linn oli nakkusepesa Aeg: 430 eKr Koht: Ateena linnriik Surmade arv: kuni 100 000 Sparta vastu peetud Peloponnesose sõja ajal tabas ateenlasi äge epideemia, mis vanaaja ajaloolaste arvates tuli Etioopiast. Linn oli täis sõjapõgenikke, mis lõi nakkuse levikuks ideaalsed tingimused. Ateena haudade põhjal hinnatakse, et suri umbes 100 000 inimest. Pealtnägijad kirjeldasid „seesmise põletiku“ sümptomeid. Seetõttu ei usu teadlased, et tegemist oli katkuga, vaid pigem oli see tüüfus või leetrid. <img src="https://www.imelineajalugu.ee/wp-content/uploads/2023/12/antonius.jpg" sizes="(max-width: 400px) 100vw, 400px" srcset="https://www.imelineajalugu.ee/wp-content/uploads/2023/12/antonius.jpg 400w, https://www.imelineajalugu.ee/wp-content/uploads/2023/12/antonius-300x300.jpg 300w, https://www.imelineajalugu.ee/wp-content/uploads/2023/12/antonius-150x150.jpg 150w, https://www.imelineajalugu.ee/wp-content/uploads/2023/12/antonius-100x100.jpg 100w, https://www.imelineajalugu.ee/wp-content/uploads/2023/12/antonius-75x75.jpg 75w, https://www.imelineajalugu.ee/wp-content/uploads/2023/12/antonius-350x350.jpg 350w" alt="" width="400" height="400" /> © Photo Josse / Bridgeman Images ANTONIUSE KATK Idamaine haigus tappis miljoneid Aeg: 166 pKr Koht: Rooma impeerium Surmade arv: 20–25 miljonit Kui võidukad Rooma väeüksused vallutasid Seleukeia linna (tänapäeva Iraagis) ja saabusid seejärel koju, tõid nad endaga kohutava nakkushaiguse. Järgmisel 10–15 aastal suri peaaegu kolmandik Rooma impeeriumi 60–70 miljonist elanikust. Teadlased usuvad, et nakkus pärines Hiinast ning levis mööda Siiditeed läände. Rooma arst Galenos kirjeldas selle sümptomeid, nagu lööve ja kõhulahtisus. Uurijad ei usu, et see oli katk, vaid arvavad, et tegemist oli rõugetega. <img src="https://www.imelineajalugu.ee/wp-content/uploads/2023/12/cyprianus.jpg" sizes="(max-width: 400px) 100vw, 400px" srcset="https://www.imelineajalugu.ee/wp-content/uploads/2023/12/cyprianus.jpg 400w, https://www.imelineajalugu.ee/wp-content/uploads/2023/12/cyprianus-300x300.jpg 300w, https://www.imelineajalugu.ee/wp-content/uploads/2023/12/cyprianus-150x150.jpg 150w, https://www.imelineajalugu.ee/wp-content/uploads/2023/12/cyprianus-100x100.jpg 100w, https://www.imelineajalugu.ee/wp-content/uploads/2023/12/cyprianus-75x75.jpg 75w, https://www.imelineajalugu.ee/wp-content/uploads/2023/12/cyprianus-350x350.jpg 350w" alt="" width="400" height="400" /> © ACBahn CYPRIANUSE KATK Haigus võis olla ebola Aeg: 250 pKr Koht: Rooma impeerium Surmade arv: teadmata Roomas suri iga päev kuni 5000 elanikku. Kogu riik ägas selle tundmatu haiguse käes. Kartaago piiskop Cyprianus koges nakkushaigust ka oma linnas ning kirjeldas, kuidas „soolestik muutus pidevatest roojamisliigutustest loiuks ja luuüdis puhkes tulekahju“. Järelpõlved nimetasidki selle epideemia piiskopi järgi. Kuigi tema pidas seda katkuks, kahtlevad teadlased selles. Kirjeldused viitavad pigem sellisele viirushaigusele nagu ebola. „Kõigis piirkonnis, kust me läbi läksime, laiusid viljakad põllud valge kõrguva nisuga, kuid nisu koristamas polnud kedagi,“ märkis Johannes. 542. aasta suvel jõudis katk Konstantinoopolisse ning levis seal nagu metsatulekahju. Tihedasti rahvastatud ligi poole miljoni elanikuga linn oli toona maailma suurim. Ajaloolase Prokopiose sõnul tuli haigusele lõivu maksta 5000 kuni 10 000 surnuga päevas. Laibad kuhjusid pealinna tänavaile, sest hauakaevajad ei jõudnud kõiki maha matta. „Tol ajal möllas katk, mis oleks kogu inimkonna peaaegu hävitanud,“ kirjutas Prokopios. Isegi oma palees Konstantinoopolis ei suutnud Justinianus ja tema naine Theodora vältida surma lehka, kuna suvel hakkasid tuhanded laibad roiskuma. Keiser andis loa saata surnud viimsele teekonnale ilma kristlike matusteta. Selle asemel visati laibad Bosporuse väina või viidi teisele poole väina Sycae eeslinna. „Hauakaevajad ronisid Sycae kindlusetornidesse ja täitsid need laipadega. Selle tulemusena voogas lehk üle linna ning häiris elanikke,“ kirjutas Prokopios. Laibad lagunesid nii kiiresti, et hauakaevajad pidid laibad kottidesse õmblema, kuna muidu pudenesid surnukehad koost, enne kui need kanderaamidele jõuti asetada. Peagi selgus veel, et terves linnas polnud piisavalt kanderaame, nii et keiser laskis linna puuseppadel neid 600 tükki juurde teha. Rotid, kelle karvades elasid katkunakkusega kirbud, hiilisid kaubalaevade pardale ja levitasid mõne aastaga katku üle kogu Euroopa. © Shutterstock Pandeemia laastas kogu Rooma riiki 6. ja 7. sajandil tabas katk kogu eurooplastele tuntud maailma Iirimaast läänes kuni Pärsiani idas. Pärast esimest lainet ründas katk järgmise 200 aasta jooksul vähemalt 18 korral. 1. Iirimaa sai ränga hoobi Vahemerelt saabusid Iirimaale laevad näiteks vilja ja kangaga. Katkutõbised laevarotid läksid kaldale, mille tagajärjel nakatus ligi kolmandik saareelanikke. Aastal 731 võis lugeda munk Beda kirikukroonikast: „Nakkushaigus raevutses laialdaselt ning laastas Britanniat ja Iirimaad julma hävinguga.“ 2. Laibad kuhjusid Nakkus levis Prantsusmaa rannikulinnades mööda jõgesid sõitnud kaubalaevadega. Toursi piiskop Gregorius kirjutas oma teoses „Frankide ajalugu“: „Ühel pühapäeval loendati Clermont-Ferrandis ainult Peetruse basiilikas kokku 300 laipa.“ 3. Laevad Kartaagosse Katk jõudis Põhja-Aafrika linna meritsi. Poeet Corippus kirjutas: „Surm oli niivõrd domineeriv, et inimesed muutusid selle suhtes emotsionaalselt külmaks ega nutnud enam surnud lähedaste pärast.“ 4. Rooma riik suri peaaegu välja Pärast esimest puhangut oli Roomasse jäänud kõigest mõni tuhat elanikku. Aastal 590 suri katku paavst Pelagius II. Tema järeltulija Gregorius korraldas matuserongkäigu. Selle ajal kukkus üle 80 osaleja haiguse tõttu surnuna kokku. 5. Surm möllas Munk Kyrillose järgi põgenesid inimesed Jeruusalemmast, kui linna tabas „tohutu ja erakordselt kohutav suremus“. Nädalatega surid tuhanded. 6. Siiditee lõpp Antiookia linn oli üks Siiditee lõpp-peatustest ning seetõttu oli seal rohkem katkupuhanguid. Kristliku eremiidi Simeoni biograafiast võib lugeda: „Antiookia inimesed nakatusid haigusesse kubemes ja kaenlaalustes ning surid.“ Justinianus ei olnud haiguse tõrjes kuigi tõhus ning äratas rahulolematust. Prokopios kirjeldas oma kirjutises „Anekdota“ Justinianust ahne ja õelana. Kuna katk raevutses, süvenes ka keisrivastane kriitika – seda eriti just ülemklassi ja sõjaväelaste hulgas, kes olid juba aastaid olnud tema naise Theodora vastu. 527. aastal oli Justinianus kroonimise ajal šokeerinud konservatiivset eliiti, tehes oma 20 aastat nooremast naisest kaasvalitseja. Vähesed kriitikud julgesid siiski avalikult oma rahulolematust välja valada. Katk tabas rängalt ka ülemklassi. Nad kaeblesid „skandaalse kasumi“ pärast, kuna linna hauakaevajad nõudsid palga kahekordistamist, enne kui lasksid töömeestel roiskuvad laibad ära vedada. Tööjõupuudus tõstis palgad lakke ning isegi pesupesemine muutus kolm korda kallimaks. Ei läinud kaua, kui elav kauplemine turul lakkas ja puhkes näljahäda. Eriti karmilt tabas nälg linnainimesi, sest nakkusehirmus talupojad ei tulnud enam linna kaupu müüma. Justinianus keelustas hindade üleskruvimise, kuid toidunappus sundis inimesi leiva eest maksma kasvõi viimase varaga. Keisrile tähendas kriis maksutulude kahanemist. Väärismetallide säästmiseks oli Justinianus sunnitud vähendama riigi müntide kulla-, hõbeda- ja vasesisaldust. Need tehti nüüd väiksemad või valmistati sootuks rauast ja tinast. Arheoloogilised leiud osutavad näiteks sellele, et vaskmündid muutusid katkupuhangu ajal 23 protsenti kergemaks, kui need olid olnud katkueelsel ajal. Justinianusel ei olnud valikut: ta lasi taas makse kergitada – see aga kahandas tema populaarsust veelgi. Üks vastuolulisemaid samme oli see, et ta nõudis talupoegadelt mitte ainult nende endi, vaid ka surnud naabrite maksude tasumist. Haigus tuli peletada palvega Bütsantslastele oli massiline suremine mõistetamatu. Arstid olid jõuetud ja epideemia vallandas religioosse paanika. Inimesed tunglesid kirikutes, et anuda jumala armulikkust. Paljude teiste seas mõtiskles Kreeka ajaloolane Agathias selle üle, kas katk võis tõesti olla jumala karistus. „Mõni usub, et hävingu põhjus on jumalik viha. Kaalutud, õiglane karistus inimkonna pattude eest tervete rahvaste arvu vähendamise vormis,“ kirjutas kreeklane Agathias 6. sajandil teoses „Historia“ („Ajalugu“). Haiguse põhjuste mõistmisele ei aidanud kaasa seegi, et katkust tabatud näisid olevat deemonitest vaevatud: nad rääkisid segaselt ning paljud neist viskusid merre, et oma põletavat nahka jahutada. Säärane tavatu käitumine pani preestreid neist vaime välja ajama. „Neid peeti inimeseks maskeeritud ebaloomulikeks olenditeks ja neid püüti puhastada, kõige pühamaid nimesid pomisedes ja saatanat välja ajades, kuid ei saavutatud midagi, kuna kõik surid,“ jutustas Prokopios. Haigus võis areneda niivõrd kiiresti, et nii mõnigi nakatunu kukkus kohe kokku ja suri kohapeal. Seetõttu hakkasid inimesed rõivastele oma nimesid õmblema. Kui nad surnuna leiti, olid nad vähemasti tuvastatavad. Et epideemia mõjutas kõiki ühiskonnakihte, ilmnes lõplikult, kui 542. aastal haigestus isegi Justinianus. Sellal kui keiser kõikus elu ja surma vahel, võttis võimu üle Theodora.See polnud elanikele sugugi meeltmööda. Nooruses oli ta olnud näitlejanna, tantsijanna ja kuulduste järgi isegi prostituut. Oma kirikuajaloos nimetab Efesose Johannes keisrinnat lausa „väärituks Theodoraks“. Keisrinna aga ei lasknud ennast kuulujuttudest heidutada. Pääsenud ligi riigi varakambrile, lasi ta ehitada muu hulgas katkuhaiglaid ja orbudekodusid lastele, kellelt katk oli vanemad röövinud. 18. sajandil levisid kuulujutud, et armukade Justinianus oli oma väejuhil Belisariosel silmad välja torganud ning sundinud teda kerjusena mööda riiki ringi hulkuma. © Sepia Times / Getty Images Theodora heateod ei leevendanud rahulolematust tema suhtes. Kuigi keiser oli osa võimust ametlikult oma naisele andnud, kartis Theodora vandenõu. Keisripaar oli lastetu ja Theodora värvikas minevik nõrgestas tema autoriteeti. Kogu epideemia ajaks jäi Theodora Konstantinoopolisse, kindlustades seal, et keisri eest hoolitseksid parimad arstid. Pealinnas sai ta ka kõigil rivaalidel silma peal hoida. Tõsiseim pretendent keisritroonile oli väejuht Belisarios, kes oli vallutanud Rooma ja suure osa endisest Rooma keisririigist. Rahva seas oli väejuht liiga populaarne, et teda vangistada ja hukata. Selle asemel käskis keisrinna Belisariosel paleesse tulla. Kogu õukonna ees süüdistas naine teda riigipöördekatses ja plaanis mürgitada keisripaari. „Kuigi ühtegi süüdistust ei saanud tõestada, lasti Belisarios keisri korraldusel ametist lahti,“ kirjutas Prokopios. Kõrvaldanud väejuhi teelt, jätkas keisrinna valitsemist. 543. aastal Justinianus I paranes ning suutis juhtimise taas üle võtta. Pärast katku sissetungi oli riik peaaegu välja surnud. Ainuüksi Konstantinoopolis suri kuni 40 protsenti elanikest ning kogu impeeriumis hukkusid pandeemia esimesel aastal miljonid. Katk hõrendas ka Justinianuse sõdurite ridu. Piirikindlustused, mis asusid vastu rivaalitseva Pärsia riigi piiri, olid pooleldi mehitamata. Pärsia valitseja Husrav I ei viivitanud nõrkuse ärakasutamisega. Veendununa kindlas võidus, marssis Pärsia kuningas 542. aastal Rooma Armenia provintsi (tänapäeva Aserbaidžaanis). Justinianus kiirustas ametisse tagasi määrama Belisariost, kes suunduski lojaalselt pärslaste vastu. Tema vägi oli kokku kuivanud, kuid esimesele kohtumisele Pärsia saadikuga võttis Belisarios kaasa 6000 oma parimat meest, kes kõik kandsid kerget varustust. Trikk toimis ning pärslased olid veendunud, et see oli eelvägi ja Belisarios hoidis oma tegelikku sõjaväge reservis. Pärsia kuningas tõmbas oma väe tagasi, ja kui temagi sõjaväge tabas peagi katk, lahkus ta provintsist. Kaval taktika säästis pealinna Ajaloolaste hinnangu kohaselt suri Vahemere maades kuni 4 miljonit inimest, enne kui katk 549. aastal hääbus. Kogu keisririigis arvatakse surnute arvuks 7 miljonit. Hukkus iga neljas Justinianuse 27 miljonist alamast. 540. aastate keskpaigaks olid kõige hullemad katkupuhangud Bütsantsi riigis lõppenud. Küllap olid paljud ellujäänud immuunseks muutunud. Kuna inimesi oli vähem, levis ka nakkus vähem. Justinianuse langus aga jätkus, kui tema võimukas naine 548. aastal suri. Theodora surma põhjus on ebaselge, kuid puuduvad tõendid, et teda tabanuks katk. Tänapäeva teadlased viitavad rinnavähile. Ilma Theodorata käis valitsemine Justinianusele üle jõu. Pandeemiast oli maha jäänud nõrgestatud riik. Peagi vallutasid läänegoodid Hispaania ja Itaalias liikusid idagoodid jõudsalt edasi, vallutades 546. aastal Rooma. Samal ajal mässasid Bütsantsi väejuhid ja rüüstasid riiki. 1500 aasta vanusest hambast leidsid teadlased katkubakteri, mis tekitas Justinianuse katku. © State Collection of Anthropology and Palaeoanatomy Munich Justinianuse katk oli musta surma eelkäija Tänapäeval on teadlased kindlad, et Justinianuse katk oli esimene katkuepideemia. Paljudest selle aja massihaudadest võetud DNA-materjali põhjalikud uuringud on teadlastele andnud selgeid jälgi katkubakterist Yersinia pestis. Kõige paremini säilinud luustikud pärinevad 6. sajandi Saksamaalt. Seal on surnute hammastes säilinud jäänused peaaegu 1500 aasta vanusest katkubakterist. Uuringud näitavad ka seda, et kuigi nii Justinianuse katku kui ka musta surma põhjustas bakter Yersinia pestis , ei saa rääkida nakkuse samast tüvest. Tänapäeval on bakter, mis Justinianuse katku põhjustas, ümbritsetud saladuskattega, kuna see on erinevalt musta surma põhjustavast bakterist ilmselt täiesti välja surnud. Teadlased usuvad, et tegemist oli bakteri mutatsiooniga. Kuidas see mutatsioon tekkis, on raske öelda. Geneetilised uuringud näitavad, et katk pärineb Kesk-Aasiast. Üks luustik, mis leiti Tian Shani mäestikust Ida-Hiinast ja dateeriti u 180. aastasse pKr, sisaldab Yersinia pestis’ e tüve, mis meenutab paljuski Justinianuse katku. Seetõttu usuvad teadlased, et katk tekkis seal ning 4. ja 5. sajandil viisid stepirahvad, näiteks hunnid selle Lähis-Idasse ja Euroopasse. Tänapäevalgi võivad arstid avastada mõnel inimesel katkubakteri, kuid nüüd aitavad nakkushaigusest jagu saada antibiootikumid. Näita rohkem Taas loodeti Belisariosele, kes pidi Itaalia ainult 4000 mehega tagasi vallutama, kuid varsti saadeti ta erru. 554. aastaks oli Bütsants suutnud Rooma ja ülejäänud Itaalia siiski tagasi vallutada. 555. aastal saavutas Bütsantsi riik seni suurima ulatuse. Tagasivallutustega läänes ja mitme laienemisega itta õnnestus Justinianusel impeeriumi ala suurendada rohkem kui 45 protsendi võrra, võrreldes tema troonile asumise ajaga 28 aastat varem. See tipphetk tähistas aga bütsantslaste õitseaja lõppu. Järgnenud aastail naasid nii katk kui ka välisvaenlased. Justinianuse lootus riiki koos hoida purunes. Juba 558. aastal ründas surmav epideemia Konstantinoopolit taas ning läks maksma nii inimelusid kui ka maksutulusid. Justinianus pidas lahenduseks vähendada sõdurite palka, mis pani garnisonid mässama. Bulgaari sõdalased jõudsid 559. aastal erilist vastupanu kohtamata peaaegu takistamatult Konstantinoopoli väravateni. Justinianus keelitas Belisariost taas pealinna päästma. Väejuht võttis ülesande vastu, kuid ilma piisava sõjaväeta pidi ta kavandama uue kavala triki: vabatahtlikud talupojad ja Konstantinoopoli elanikud said sõjavarustuse ning mõõgad ja kilbid. Sellise väljaõpetamata sõjaväe rivistas Belisarios Konstantinoopoli müüri ette. Väejuhi korralduse peale hakkasid maskeeritud tsiviilelanikud rütmiliselt oma mõõku kilpide vastu taguma. Paljude „sõdurite“ tekitatud lärm sundis hirmunud bulgaarid põgenema. Võit pakkus tugeva surve all olnud riigile siiski lühikest hingetõmbeaega. 60aastane Belisarius suri 565. aastal, kurnatuna paljudest lahinguväljal veedetud aastatest. Unistus impeeriumist purunes Ilma oma kavala väejuhita oli Justinianus jõuetu, kui langobardid Itaaliasse röövima ja rüüstama tungisid. Mõni kuu pärast oma väejuhti suri ka 83aastane keiser. Frangid hõivasid Bütsantsile kuulunud Gallia osa ja langobardid vallutasid 568. aastal kogu Itaalia. Enamik Belisariose vallutustest läks kaotsi. Sõjad laastasid Bütsantsi impeeriumi ja muu hulgas tähendas see, et koos sõjapõgenike üle riigi valgumisega hakkas taas levima ka katk. Kas pandeemia tegi lõpu Rooma impeeriumile? Ajaloolased ei ole siiani ühel meelel, kui tõsised tagajärjed olid katkul hiiglaslikule riigile. Osa uuringuid näitab, et tollased kirjamehed liialdasid nakkuse surmavusega. Katk tabas eriti rängalt tihedasti rahvastatud Bütsantsi suurlinnu. © Art Historia, Radu Oltean JAH: Katk lõpetas hiilgeaja 1. Surid miljonid Tollased kroonikud jutustasid, kuidas ainuüksi pealinnas Konstantinoopolis suri iga päev kuni 10 000 inimest. Tänapäeval hindavad teadlased, et Vahemere maades ja Euroopas suri katku laastamistöös 25 miljonit inimest, peamiselt esimeses katkulaines aastail 541–549. 2. Kaubandus seiskus Väljakaevamised viitavad sellele, et Rooma-Bütsantsi kaubad jõudsid harvemini näiteks Prantsusmaale. Umbes 7. sajandil hoidusid riigi idaprovintsidest väljuvad laevad kaupade viimisest Lääne-Euroopasse. Leitud kangad näitavad, et kude oli robustsem ja lihtsam. 3. Riik lagunes Katk tähendas, et maksude tasumine lakkas ning sõjavägi nõrgenes. Seetõttu kaotas Bütsantsi riik mõjuvõimu. 7. sajandil kaotati mitu provintsi, sh Egiptus. Läänes kaotati võim Hispaania üle. EI: Katku mõju on liialdatud 1. Suremus on liiga suureks määratud USA Marylandi ülikooli teadlased tegid nakkuse levikust matemaatilise mudeli, et välja selgitada, kui surmav katk 6. sajandil oli. Kalkulatsioonide järgi ei saanud nakkus levida nii kiiresti, nagu siiani eeldatud. Teadlaste arvates läks Justinianuse katk maksma kokku 10–12 miljonit elu. 2. Riik püsis aastakümneid Väiksem suremus tähendab, et katk ei pannud Bütsantsi riiki sugugi kohe kokku kukkuma. Pärast keiser Justinianus I surma 565. aastal võttis trooni probleemitult üle õepoeg Justinus II. Hoolimata järgmiste kümnendite korduvatest katkupuhangutest toimis riik edasi. Riigis ei nähtud mässe ega riigipöördekatseid enne 602. aastat, mil sadakonnajuht Phokas kukutas keiser Maurikiose. Seejärel lõhenes riik kodusõdade tõttu. Lähis-Ida moslemid avastasid, et tugeva keisrita Bütsantsi maade vallutamine oli lihtne. 7. sajandil kaotati moslemi vallutajatele mitu Bütsantsi provintsi. 3. Põllumajandusega tegeldi edasi Rahvusvaheline uurimus näitas paari aasta eest, et Bütsantsi põllumajandust ei tabanud katku tõttu eriti suur langus. USA, Saksamaa ja Iisraeli teadlased analüüsisid järvepõhjade setetest leitud õietolmu. Tulemus näitab, et põllumajandus toimis pärast epideemiat pea muutumatult. Kui katkul olnuks katastroofiline mõju põllumajandusele, pidanuks nisu, rukki ja kaera õietolmu kogus pärast nakkuse puhkemist vähenema, kuid nii see ei olnud. Seetõttu järeldavad teadlased, et katk möödus kergemini maal, kus inimesed elasid hajutatumalt ega olnud seetõttu nii suures nakkusohus kui linnarahvas. Isegi kui talu jäi ilma omanikuta, võtsid naabrid põllud üle. Järgmised paarsada aastat raevutsesid katkuepideemiad vähemalt 18 korral, sealhulgas Prantsusmaal. „Piirkonnas suri nii palju inimesi, et neid oli võimatu kokku lugeda. Kirstudest ja hauakividest oli nõnda suur puudus, et ühtesamasse hauda maeti kümme surnukeha või isegi veel rohkem,“ märkis 571. aastal Toursi piiskop Gregorius. 602. aastal paisati Bütsantsi impeerium kodusõtta ja moslemite vägi kasutas võimalust tungida Lähis-Itta. Iidsed Rooma Süüria ja Egiptuse provints said moslemite omaks vastavalt 637. ja 640. aastal. Selleks ajaks, kui katk pärast mitut uut puhangut umbes 750. aastal seletamatult kadus, oli surnud kuni 25 miljonit inimest. Bütsantsi kontroll suurte Euroopa osade üle oli murtud ja kogu maailmajagu vajus pimedasse keskaega. Antiikaja pärand unustati ja Euroopas hakkasid domineerima väikesed kuningriigid. Aegamööda tuhmus mälestus keiser Justinianusest ja ka tema ajal möllama hakanud katkust, nii et kui must surm 1347. aastal uuesti uksele koputas, oli Euroopa täiesti ette valmistamata. Loe lisaks William Rosen Justinian’s Flea, Viking, 2007 G.P. Baker: Justinian, The Last Roman Emperor, Cooper Square Press, 2002 Related Posts edit post <img src="https://www.imelineajalugu.ee/wp-content/themes/jnews/assets/img/jeg-empty.png" sizes="(max-width: 350px) 100vw, 350px" alt="Osama bin Laden: Miljardite pärija püha sõda kaljukoopast" width="350" height="250" data-src="https://www.imelineajalugu.ee/wp-content/uploads/2023/01/pre-11-350x250.jpg" data-srcset="https://www.imelineajalugu.ee/wp-content/uploads/2023/01/pre-11-350x250.jpg 350w, https://www.imelineajalugu.ee/wp-content/uploads/2023/01/pre-11-120x86.jpg 120w" data-sizes="auto" data-expand="700" data-animate="0" /> Katastroofid Osama bin Laden: Miljardite pärija püha sõda kaljukoopast Osama bin Laden: Miljardite pärija püha sõda kaljukoopast Osama bin Laden võinuks elada luksuslikku elu, kuid otsustas austusest isa vastu... by Andreas Abildgaard and1 others 1. nov. 2024 edit post <img src="https://www.imelineajalugu.ee/wp-content/themes/jnews/assets/img/jeg-empty.png" sizes="(max-width: 350px) 100vw, 350px" alt="Põhjamaade kõige kõvem mees oli naine" width="350" height="250" data-src="https://www.imelineajalugu.ee/wp-content/uploads/2023/01/pre-10-350x250.jpg" data-srcset="https://www.imelineajalugu.ee/wp-content/uploads/2023/01/pre-10-350x250.jpg 350w, https://www.imelineajalugu.ee/wp-content/uploads/2023/01/pre-10-120x86.jpg 120w" data-sizes="auto" data-expand="700" data-animate="0" /> Ühiskond Põhjamaade kõige kõvem mees oli naine Põhjamaade kõige kõvem mees oli naine Margrete I valitses Taanit, Norrat ja Rootsit üle kahe aastakümne. © Per O. Jørgensen... by Benjamin Christensen and1 others 1. nov. 2024 edit post <img src="https://www.imelineajalugu.ee/wp-content/themes/jnews/assets/img/jeg-empty.png" sizes="(max-width: 350px) 100vw, 350px" alt="Vandenõulased võtsid Mihhail Gorbatšovi pantvangi" width="350" height="250" data-src="https://www.imelineajalugu.ee/wp-content/uploads/2023/01/pre-3-350x250.jpg" data-srcset="https://www.imelineajalugu.ee/wp-content/uploads/2023/01/pre-3-350x250.jpg 350w, https://www.imelineajalugu.ee/wp-content/uploads/2023/01/pre-3-120x86.jpg 120w" data-sizes="auto" data-expand="700" data-animate="0" /> Poliitika Vandenõulased võtsid Mihhail Gorbatšovi pantvangi Gorbatšov võeti pantvangi 1985. aastal sai Mihhail Gorbatšovist Nõukogude Liidu liider. Ta soovis reformida diktaatorlikku riiki, kus inimeste elu läks... by Poul Siersbaek 1. okt. 2024 edit post <img src="https://www.imelineajalugu.ee/wp-content/themes/jnews/assets/img/jeg-empty.png" sizes="(max-width: 350px) 100vw, 350px" alt="Katk tegi Rooma riigist hauakambri" width="350" height="250" data-src="https://www.imelineajalugu.ee/wp-content/uploads/2022/12/pre-2-350x250.jpg" data-srcset="https://www.imelineajalugu.ee/wp-content/uploads/2022/12/pre-2-350x250.jpg 350w, https://www.imelineajalugu.ee/wp-content/uploads/2022/12/pre-2-120x86.jpg 120w" data-sizes="auto" data-expand="700" data-animate="0" /> Katastroofid Katk tegi Rooma riigist hauakambri Katk tegi Rooma riigist hauakambri Bütsantsi keiser vallutas 541. aastaks suurema osa kunagise Lääne-Rooma riigi valdustest. Väljastpoolt tundus riik tugevamana... by Natasja Broström 1. sept. 2024 edit post <img src="https://www.imelineajalugu.ee/wp-content/themes/jnews/assets/img/jeg-empty.png" sizes="(max-width: 350px) 100vw, 350px" alt="Kes leiutas arvuti?" width="350" height="250" data-src="https://www.imelineajalugu.ee/wp-content/uploads/2022/12/Charles_Babbage_arvuti-600-350x250.jpg" data-srcset="https://www.imelineajalugu.ee/wp-content/uploads/2022/12/Charles_Babbage_arvuti-600-350x250.jpg 350w, https://www.imelineajalugu.ee/wp-content/uploads/2022/12/Charles_Babbage_arvuti-600-120x86.jpg 120w" data-sizes="auto" data-expand="700" data-animate="0" /> Leiutised Kes leiutas arvuti? Kes leiutas arvuti? Matemaatik Charles Babbage uskus, et masin on põhimõtteliselt kiirem ja usaldusväärsem arvutaja kui inimene. Sestap alustas ta... by Andreas Abildgaard 1. veebr. 2023 edit post <img src="https://www.imelineajalugu.ee/wp-content/themes/jnews/assets/img/jeg-empty.png" sizes="(max-width: 350px) 100vw, 350px" alt="Mis oli Ühendriikide lendliisi seadus?" width="350" height="250" data-src="https://www.imelineajalugu.ee/wp-content/uploads/2022/12/Lend-lease-600-350x250.jpg" data-srcset="https://www.imelineajalugu.ee/wp-content/uploads/2022/12/Lend-lease-600-350x250.jpg 350w, https://www.imelineajalugu.ee/wp-content/uploads/2022/12/Lend-lease-600-120x86.jpg 120w" data-sizes="auto" data-expand="700" data-animate="0" /> Sõda Mis oli Ühendriikide lendliisi seadus? Mis oli Ühendriikide lendliisi seadus? 1941. aastal oli brittidel võitluses Hitleriga peenike pihus. USA venitas sõtta astumisega, kuid võttis vastu... by Andreas Abildgaard 31. jaan. 2023 Tags: First Second Third Forth Fifth Sixth

Katk tegi Rooma riigist hauakambri

Tule minevikku!

Kingitus väärtusega 53€!

Toimetus

Tellimine

Reklaam ajakirjas

Imelise Ajaloo raamatud

Privaatsustingimused

Üldtingimused

Kirjuta meile

© 2023 Imeline Ajalugu - Kõik õigused kaitstud

Tere Tulemast tagasi!

Loo uus kasutaja!

Taasta enda parool