Katk tegi Rooma riigist hauakambri
Bütsantsi keiser vallutas 541. aastaks suurema osa kunagise Lääne-Rooma riigi valdustest. Väljastpoolt tundus riik tugevamana kui kunagi varem, aga Egiptusest saabunud laevad kandsid lastiruumis impeeriumi languse seemet: katku. Ajaloo esimeses pandeemias suri kõigest aastaga miljon inimest.
© Creative-assembly / Vilius Petrauskas
NATASJA BROSTRÖM
1. SEPTEMBER 2021
Vahemere-äärne Pelusioni linn kihas elust. Kaide ääres ootavatele kaubalaevadele laaditi suuri linase riide pampe ja nisukotte. Laevad pidid suunduma Vahemere sadamaisse, kus osati Pelusioni kaupu hinnata. Niiluse suudmealas asunud linn oli tänu kaubandusele tuntuks saanud kogu Bütsantsi impeeriumis.
540. aastal aga peitus laevade lastiruumides midagi enamat kui tavapärane kaubalaadung. Seal olid rotid, kelle karvades elasid katku nakatunud kirbud. Juba enne seda, kui rotid laevade pardale ronisid, oli nakkus hakanud Pelusioni elanike seas levima. Haigetel tõusis kõrge palavik ja nad hakkasid sonima.
„Mõnel tulid kehale mustad, umbes oasuurused paised. Nood ei elanud päevagi üle. Paljud oksendasid ka verd ilma nähtava põhjuseta,“ kirjeldas tolleaegne ajaloolane Prokopios.
Tule minevikku!
Imeline Ajalugu on Skandinaavia suurim ajalooajakiri. Ilmume lisaks Eestile ka Rootsis, Soomes, Norras, Taanis, Lätis, Leedus ja Hollandis.
