Sõna „diiva“ tuleb itaalia keelest, kus see tähendab „naisjumalust“. Itaalias hakati seda sõna kasutama ka kuulsate näitlejannade või lauljannade kohta.

Esimesed diivad olid ooperilauljad ja alati sopranid, keda itaallased imetlesid lauluhääle suure ulatuse pärast. Suure diapasooniga sopran oli itaallastel ka prima donna ehk prima­donna, kes laulis alati ooperi pearolli. Diivade meessoost variant oli tenor, keda kutsuti divo’ks. 1910ndail jõudsid tummfilmid Itaaliasse ning diiva mõiste võeti kasutusele ka selles uues kunstis. Näitlejanna Lyda Borelli oli esimene filmidiiva 1913. aasta filmis „Igave­ne armastus“, kus ta võlus vaatajaid oma suurte ilmekate silmadega.

Atlandi teisel rannikul Holly­woodis võeti itaaliakeelne sõna omaks ning esim­esi ilusamaid naisfilminäitlejaid hakati ülistama diivadena.

Pole teada, millal sai sõna „diiva“ negatiivse varjun­di ja seda hakati kasutama raske iseloomuga ennasttäis suurstaaride kohta. Arvatakse, et see sai 1949. aastal alguse Kreeka-USA ooperilauljast Maria Callasest. Callas oli tuntud tänu