Hukatud tsiviilisikud, kelle käed olid seljale kinni seotud; piinakambrid ning moonutatud ja põletatud laibad – neid pilte, mis Vene armee taganemise järel Ukraina linnas Butšas avanesid, vaadati kogu maailmas suure jälkuse ja põlgusega. Hoolimata neist vapustavaist kaadreist pole Venemaa armee siiski ajaloo jõhkraim sõjavägi.

Kui jõhkrust hinnata tapetud inimeste arvu järgi, siis pretendeerib ajaloo kõige brutaalsema armee kahtlasele aule Tšingis-khaani mongolite sõjavägi. Kuigi mongolite vallutusretkedel tapetud inimes­te arvu on tänapäeval raske mõistliku täpsusastmega määratleda, nõustuvad paljud ajaloolased sellega, et 13. sajandil tapsid mongolid ligemale 40 miljonit inimest. See moodustas umbes 10 protsenti toona maakeral elanud inimestest. Näiteks Hiina allikate ja rahvapärimuse põhjal teatakse, et pärast mongolite sissetungi vähenes hiinlaste arv mitme miljoni võrra. Mitmes allikas räägitakse inimluumägedest, mis kõrgusid tänapäeva Pekingi juures.

2014. aastal avaldatud uurimuse põhjal tapsid mongolid nii palju inimesi, et see avaldas mõju isegi kliimale. Mongolid vähendasid inimeste arvu nii tõhusalt, et suured põllumajanduslikud piirkonnad jäid tühjaks ja neile kasvas mets, mis neelas vähemalt 700 miljonit tonni atmosfääris leidunud süsihappe­gaasi. See kogus vastab tänapäeval kogu maailma autode väljalaske­torudest aasta jooksul õhku paisatavale süsihappegaasile.