Kui orjandusevastane Charles Sumner 1856. aastal USA senatis läbi peksti, sattusid lõunaosariigid ekstaasi ja põhjaosariigid šokki. Riigi kahe osa vaheline lõhe kasvas peagi nii suureks, et üle jäi ainult sõjaline lahendus.
© Granger / Imageselect & Shutterstock
SØREN FLOTT
1. VEEBRUAR 2023
Massachusettsi senaator Charles Sumner istus Washingtonis senatis oma kohal ja kleepis ümbrikule marki. Senaator oli riigi suurimaid orjandusevastaseid ning sel 1856. aasta päeval kavatses ta mõnele oma mõttekaaslasele saata kõne teksti, mille ta oli kolm päeva varem, 19. mail, pidanud.
Keegi lähenes ta kohale. Lühinägelik poliitik kissitas imestunult üles vaadates oma silmi. Ta ei tundnud isiklikult Preston Brooksi, kes nüüd tema kohal kõrgus. Sumnerist veidi noorem Lõuna-Carolina orjapidaja oli esindajatekoja liige. Charles Sumneri mõne päeva tagune kõne oli Brooksi vihast keema pannud.
„Härra Sumner, ma olen nüüd teie kõne kaks korda põhjalikult läbi lugenud ja see on puhas laim nii Lõuna-Carolina kui ka härra Butleri kohta, kes on minu sugulane,“ pressis Brooks raevukalt üle huulte. Butler oli vanem senaator, kelle Sumner oli oma kõnes poliitiliselt ja üsna isiklikult sihikule võtnud.
Imeline Ajalugu on Skandinaavia suurim ajalooajakiri. Ilmume lisaks Eestile ka Rootsis, Soomes, Norras, Taanis, Lätis, Leedus ja Hollandis.
© 2022 Imeline Ajalugu - Kõik õigused kaitstud