Sakslaste edukas vastupanu Demjanski piiramisrõngas sillutas teed Stalingradi katastroofile
Göring hindas oma võimeid üle 1942. aasta veebruaris võttis Nõukogude armee kotti 96 000 Saksa sõdurit. Sakslaste ainsaks varustusliiniks jäi...
Kes kasutas sõjas langevarjureid esimesena?
© SeM / Getty Images
EMRAH SÜTCÜ & BUE KINDTLER-NIELSEN
1. JUUNI 2020
Juba Esimeses maailmasõjas kaaluti USA õhujõudude ülemjuhatuses langevarjurite heitmist vaenlase tagalasse. Plaan jäi tookord üksnes plaaniks, sest sõda lõppes enne, kui missioon jõuti ellu viia.
Seetõttu said sakslased esimesteks, kes sõja ajal langevarjureid kasutasid.
Idee taga oli Luftwaffe ülem Hermann Göring, kes oli 1930ndail Nõukogude Liidus käies näinud sõjalist õppust, milles osalesid langevarjurid. Göring mõistis kohe õhu kaudu transporditavate ja alla heidetavate sõdurite sõjalist potentsiaali. Sakslaste esimene langevarjurite üksus (Fallschirmjäger) loodi 1935. aastal ja paigutati õhuväe alla, mis sõdureid sellesse üksusesse värbas ja välja õpetas. Esimene Saksa sõjaline operatsioon, mis hõlmas ka langevarjureid, toimus 9. aprillil 1940.
Taani okupeerimisel heideti langevarjurite üksus Aalborgi linna kohal alla ning nende ülesanne oli võtta enda kontrolli alla lennujaam ja läheduses asuvad sillad. Hiljem kasutasid sakslased korduvalt langevarjureid nii Norra, Hollandi kui ka Prantsusmaa okupeerimisel. Esimene liitlasvägede langevarjurite missioon toimus 1942. aastal, mil Nõukogude langevarjurid heideti alla Vene linna Vjazma kohal, mille olid sakslased okupeerinud.
Tule minevikku!
Imeline Ajalugu on Skandinaavia suurim ajalooajakiri. Ilmume lisaks Eestile ka Rootsis, Soomes, Norras, Taanis, Lätis, Leedus ja Hollandis.
LOGI SISSE
kui juba tellid!
