Kitsekarjus Muhammed oli 7. veebruaril 1947 oma karjaga Jordani jõe lääne­kaldal Surnumere ääres, kui üks kits puges mingisugusesse koopasse. Muhammed läkitas talle järele kivi, et looma koopast välja peletada. Poisi üllatuseks kostis koopast savinõu purunemise heli.

Kui Muhammed võttis julguse kokku ja ka ise koopasse sisenes, nägigi ta seal purunenud potti, milles olid vanad ja tolmused rullid. Karjusel polnud aimugi, et ta oli just teinud sajandi suuri­ma arheoloogilise avastuse. Oma kadunud kitse taga ajades oli ta sattunud iidsetele käsikirjadele, mida nüüd tuntakse Surnumere kirja­rullidena. Tekstid, mis sisaldavad juudi seadusi ja vana testamendi katkendeid, on dateeritud ajavahemikku 250–90 eKr. Praeguseks on arheoloogid Qumrani koobastest leidnud kokku juba tuhatkond teksti.

Nähtavasti peitsid juudid oma kirjarullid koobastesse siis, kui roomlased surusid maha juutide suure ülestõusu.