Üks uudishimulik kits puges 1947. aasta veebruaris Surnumere ääres koopasse peitu. Kui karjus talle järele läks, sattus ta iidsele leiule, millest enamik arheolooge võib oma karjääri jooksul üksnes unistada.
© Library of Congress
ANDREAS ABILDGAARD
19. JUULI 2022
Kitsekarjus Muhammed oli 7. veebruaril 1947 oma karjaga Jordani jõe läänekaldal Surnumere ääres, kui üks kits puges mingisugusesse koopasse. Muhammed läkitas talle järele kivi, et looma koopast välja peletada. Poisi üllatuseks kostis koopast savinõu purunemise heli.
Kui Muhammed võttis julguse kokku ja ka ise koopasse sisenes, nägigi ta seal purunenud potti, milles olid vanad ja tolmused rullid. Karjusel polnud aimugi, et ta oli just teinud sajandi suurima arheoloogilise avastuse. Oma kadunud kitse taga ajades oli ta sattunud iidsetele käsikirjadele, mida nüüd tuntakse Surnumere kirjarullidena. Tekstid, mis sisaldavad juudi seadusi ja vana testamendi katkendeid, on dateeritud ajavahemikku 250–90 eKr. Praeguseks on arheoloogid Qumrani koobastest leidnud kokku juba tuhatkond teksti.
Nähtavasti peitsid juudid oma kirjarullid koobastesse siis, kui roomlased surusid maha juutide suure ülestõusu.
Imeline Ajalugu on Skandinaavia suurim ajalooajakiri. Ilmume lisaks Eestile ka Rootsis, Soomes, Norras, Taanis, Lätis, Leedus ja Hollandis.
© 2022 Imeline Ajalugu - Kõik õigused kaitstud