Kes korraldas esimesena kodanike massilist jälitustegevust?

© WELLCOME IMAGES

ANDREAS ABILDGAARD

9. MAI 2022

On üsna ootamatu, et ajaloo esimeseks oma kodanike järele põhjalikult nuhkinud riigiks tuleb pidada 16. sajandi Inglismaad. Kuninganna Elizabeth I pelgas hirmsasti, et tema vaenlased kipuvad ta elu kallale, ning rajas võimsa spioonivõrgustiku, mis jälgis ja spioneeris kõiki ja kõike. Spioonid napsasid vahelt erakirju, murdsid salakoode ja tuvastasid iga monarhile vähegi ohtlikuna näiva isiku.

Kuningannal oli põhjust oma elu pärast muretseda. Kui protestantlik Elizabeth 1559. aastal kuningannaks krooniti, siis Inglise ühiskond lõhestus. Paljude arvates pidanuks troonile saama hoopis tema katoliku usku nõbu Mary Stuart. Euroopa katoliiklikud riigid näinuksid samuti hea meelega Elizabethi troonilt kukutamist. Elizabethil tuli tõsiselt vaeva näha, et võimu säilitada.

Kuningannana otsustas Elizabeth kaitsta end kõikide võimalike ohtude vastu ning palkas selleks tohutu hulga agente, kellest said tema silmad ja kõrvad nii Inglismaal kui ka välismaal. Enamik neist kõndisid lihtsalt tänavail ringi ja kuula­sid, mida inimesed räägivad, püüdes avastada märke vandenõude kohta. Spioone oli „nii palju ja nad olid nii usinad, et peaaegu iga tund kuulsime, et keegi on kinni võetud – kas lihtsalt kahtlustuse tõttu või paljastamise tulemusel“, kirjutas üks katoliku mungaordu jesuiit. Luurajad tegid head tööd, sest 1589. aastal said nad kätte kirja, milles kirjutati kodeeritult, et katoliiklastest vandenõulaste rühmitus ja Mary Stuart plaanisid Elizabethi tappa. Kõik asjaosalised hukati.

Loe ka neid artikleid

Tule minevikku!

Meie lugude täies mahus lugemiseks pead olema tellija.

LOGI SISSE kui juba tellid!

Ajakiri + digi

Paberajakiri + kõik lood mobiilis/arvutis

Ainult digi

Kõik lood mobiilis/arvutis

Tere Tulemast tagasi!

Sisesta enda kasutajaandmed

Loo uus kasutaja!

Täida allolev vorm registreerumiseks

Taasta enda parool

Palun sisesta parooli taastamiseks, enda kasutajanimi või emaili aadress