Briti matemaatik ja insener Charles Babbage tuli mõttele ehitada midagi arvutilaadset siis, kui ta 1819. aastal käis Pariisis. Sealses loodusteaduste akadeemias nägi ta riiuleid täis pakse matemaatikaraamatuid, milles leidus lehekülgede viisi igasuguseid tabeleid, mille koostamisele olid Prantsusmaa parimad ajud kulutanud kümneid aastaid.

Charles Babbage mõtiskles, kas oleks võimalik ehitada masin, mis teeks seesuguseid arvutusi palju kiiremini. Teda vaimustasid tolle aja leiutised, nende seas mehaanilised kangasteljed, ning britt otsustas Inglismaale naastes proovida ehitada programmeeritavat masinat. Esimene prototüüp valmis 1822. aastal ning seda sai kasutada tabelites olevate arvude kokku­löömiseks. Kümmekond aastat hiljem oli unistus arvuti ehitamisest Babbage’i rahakoti täielikult tühjendanud.

Paljud löönuksid käega, ent Babbage otsustas veel suuremalt unistada ning ehitada veel keerukama masina, millega saaks ka jagada ja korrutada.