Matemaatik Charles Babbage uskus, et masin on põhimõtteliselt kiirem ja usaldusväärsem arvutaja kui inimene. Sestap alustas ta 1820. aastail esimese mehaanilise arvutusmasina projekteerimist.
© Atomic Taco & Art UK
ANDREAS ABILDGAARD
1. VEEBRUAR 2023
Briti matemaatik ja insener Charles Babbage tuli mõttele ehitada midagi arvutilaadset siis, kui ta 1819. aastal käis Pariisis. Sealses loodusteaduste akadeemias nägi ta riiuleid täis pakse matemaatikaraamatuid, milles leidus lehekülgede viisi igasuguseid tabeleid, mille koostamisele olid Prantsusmaa parimad ajud kulutanud kümneid aastaid.
Charles Babbage mõtiskles, kas oleks võimalik ehitada masin, mis teeks seesuguseid arvutusi palju kiiremini. Teda vaimustasid tolle aja leiutised, nende seas mehaanilised kangasteljed, ning britt otsustas Inglismaale naastes proovida ehitada programmeeritavat masinat. Esimene prototüüp valmis 1822. aastal ning seda sai kasutada tabelites olevate arvude kokkulöömiseks. Kümmekond aastat hiljem oli unistus arvuti ehitamisest Babbage’i rahakoti täielikult tühjendanud.
Paljud löönuksid käega, ent Babbage otsustas veel suuremalt unistada ning ehitada veel keerukama masina, millega saaks ka jagada ja korrutada.
Imeline Ajalugu on Skandinaavia suurim ajalooajakiri. Ilmume lisaks Eestile ka Rootsis, Soomes, Norras, Taanis, Lätis, Leedus ja Hollandis.
© 2022 Imeline Ajalugu - Kõik õigused kaitstud