Kes leiutas noodikirja märgid?

Noodijoonestikuga noodikiri, mis näitab ära heli kõrguse, tekkis 1000. aasta paiku.

© DEA / M. SEEMULLER / Getty Images

Ühe varaseima näite heliteose nootide kirjapanekust leiame 6. sajandil Roomas elanud filosoofilt Boethiuselt, kes võttis toonases muusikas kasutatud kahe oktaavi tähistamiseks kasutusele tähed. Tema skaala algas A-tähega ja lõppes O-ga (A oli madalaim toon ja O kõrgeim). Seda skaalat nimetatakse Boethiuse noodisüsteemiks. Sellesarnase süsteemi leiab juba umbes 150. aastast pKr ning selle mõtles välja Ptolemaios. Seega, vaevalt oli noodikiri Boethiuse leiutatud.

Alles 1000. aasta paiku võttis Itaalia muusikateoreetik ja munk Arezzo Guido kasutusele neljajoonelise noodistiku, millel märgitakse helid joonestikule nende kõrguse järgi. Tema oli ka see, kes mõtles välja helide lugemise ehk laulmise silpnimetustega do, re, mi, fa, sol, la, si. Ta võttis need silbid ladinakeelsest kirikuhümnist „Ut queant laxis“, mis oli ülistuslaul Ristija Johannesele. Seda noodikirja kasutatakse näiteks Hispaa­nias ja Itaalias täna­päevalgi. 

Seevastu Eestis ja Lätis juurdus Nõukogu­de ajal Ungari helilooja Zoltan Kodàly solmisatsioon jo, le, mi, na, so, ra, di. Ingliskeelsetes maades mindi üle tähtnimetustele c, d, e, f, g, a, h(b).

Tungiv vajadus heliteos mingil moel üles tähendada tekkis kirikus, näiteks gregoriaani hümnid said rahva seas tuntuks just seeläbi, et hümnide noodi­vihke jagati kirikutes. Teistel muusika­liikidel sellist võimalust ei olnud.

Loe ka neid artikleid

Tule minevikku!

Imeline Ajalugu on Skandinaavia suurim ajalooajakiri. Ilmume lisaks Eestile ka Rootsis, Soomes, Norras, Taanis, Lätis, Leedus ja Hollandis.

LOGI SISSE kui juba tellid!

Ajakiri + digi

Paberajakiri + kõik lood mobiilis/arvutis

Digi

Kõik lood mobiilis/arvutis

Tere Tulemast tagasi!

Sisesta enda kasutajaandmed

Loo uus kasutaja!

Täida allolev vorm registreerumiseks

Taasta enda parool

Palun sisesta parooli taastamiseks, enda kasutajanimi või emaili aadress