Näiteks on arheoloogid leidnud Rooma-aegseid komplekte, mis koosnesid noast, kahvlist ja hambaorgist.

Ikooniline Šveitsi armeenuga töötati välja alles 19. sajandi lõpus Šveitsi armeele, kus igale sõdurile taheti anda praktiline taskunoa­komplekt. Tasku­nuga pidi kõlbama relvade lahti- ja kokku­panekuks ja konservide avamiseks – seepärast kuulusid noakomplekti ka kruvi­keeraja ja konserviavaja.

Esimesed 15 000 taskunuga telliti Saksamaa vabrikust, sest Šveitsis ei leidunud ettevõtet, kus oleks suudetud toota nii palju taskunuge. Söögiriistade tootja Karl Elsener oli 1891. aastal esimene Šveitsi ettevõtja, kes oli valmis sakslaste asemele astuma. Elsener rajas ettevõtte Victorinox, mis järgmistel aastatel tootis tuhandeid taskunuge, kuid sakslaste odavad hinnad pressisid Elseneri ette­võtte pankroti äärele. 1897. aastal proovis šveitslane viimast jõudu appi võttes õnne ohvitseridele mõeldud taskunoaga Schweizer Offiziers- und Sportmesser, millest sai nüüdseks klassikaliseks muutunud punast värvi Šveitsi noa eelkäija.