Kes leiutas Šveitsi noa?

Taskunuga koos mitmesuguste tööriistadega on olnud kasutuses aastatuhandeid.

© Shutterstock

EMRAH SÜTCÜ & BUE KINDTLER-NIELSEN

02. VEEBRUAR 2021

Näiteks on arheoloogid leidnud Rooma-aegseid komplekte, mis koosnesid noast, kahvlist ja hambaorgist.

Ikooniline Šveitsi armeenuga töötati välja alles 19. sajandi lõpus Šveitsi armeele, kus igale sõdurile taheti anda praktiline taskunoa­komplekt. Tasku­nuga pidi kõlbama relvade lahti- ja kokku­panekuks ja konservide avamiseks – seepärast kuulusid noakomplekti ka kruvi­keeraja ja konserviavaja.

Esimesed 15 000 taskunuga telliti Saksamaa vabrikust, sest Šveitsis ei leidunud ettevõtet, kus oleks suudetud toota nii palju taskunuge. Söögiriistade tootja Karl Elsener oli 1891. aastal esimene Šveitsi ettevõtja, kes oli valmis sakslaste asemele astuma. Elsener rajas ettevõtte Victorinox, mis järgmistel aastatel tootis tuhandeid taskunuge, kuid sakslaste odavad hinnad pressisid Elseneri ette­võtte pankroti äärele. 1897. aastal proovis šveitslane viimast jõudu appi võttes õnne ohvitseridele mõeldud taskunoaga Schweizer Offiziers- und Sportmesser, millest sai nüüdseks klassikaliseks muutunud punast värvi Šveitsi noa eelkäija.

Šveitsi armee ohvitserinoal oli vedrumehhanism, mis võimaldas lisada tööriistu käe­pideme mõlemasse otsa. Tänu sellele sai Elsener oma taskunoale kinnitada konkurentide omast rohkem tööriistu. Nuga ei avaldanud erilist muljet sõjaväele, ent seevastu saatis seda tohutu kommertsedu Šveitsis ja ka rahvusvaheliselt ning Victorinox pääses pankrotist.

Loe ka neid artikleid

Tule minevikku!

Meie lugude täies mahus lugemiseks pead olema tellija.

LOGI SISSE kui juba tellid!

Ajakiri + digi

Paberajakiri + kõik lood mobiilis/arvutis

Ainult digi

Kõik lood mobiilis/arvutis

Tere Tulemast tagasi!

Sisesta enda kasutajaandmed

Loo uus kasutaja!

Täida allolev vorm registreerumiseks

Taasta enda parool

Palun sisesta parooli taastamiseks, enda kasutajanimi või emaili aadress