Hävita taganedes kõik, mis võib vaenlasele kasuks tulla: nii toit, relvad, ehitised kui ka muu väärtuslik. Niisugust sõdimisvõtet nimetatakse põletatud maa taktikaks. See on saanud saatuslikuks võimsatele sõjavägedele.

Ajalooliste allikate põhjal teame, et esimesena kasutasid põletatud maa taktikat sküüdid, kes 2500 aastat tagasi võitlesid pärslaste vastu. Vastase nõrgestamiseks mürgitasid sküüdid pärslaste sõjaväe lähikonnas kaevud, ajasid karja minema ja põletasid põllud.Taktika osutus tõhusaks ning andis sküütidele eelise võitluses arvult palju suurema Pärsia sõjaväe vastu. Paljud vanaaja rahvad jäljendasid sküüte. Näiteks gallialased hävitasid Rooma sõjamasina käigushoidmiseks vajalikud ressursid tänapäeval Prantsusmaa, Hollandi ja Belgia aladel.

Selle taktika üks tuntuimaid näiteid on venelaste vastu­panu Napoleoni sissetungile 1812. aastal. Prantsuse Grande Armée toitis harilikult end vallutatud alade ressurssidest, kuid venelased hävitasid kõik, mida too saanuks kasutada. Prantslased leidsid eest tühjaks põletatud piirkonnad. Muu hulgas põletasid venelased maha ka Moskva, et Napoleon ei saaks seal talvituda. Napoleon oligi lõpuks sunnitud Venemaalt taanduma, kuid tühja maa kaudu taganedes suri suurem osa tema armeest nälga.