Kes nakatus ahvirõugetesse esimesena?
Ahvirõuged on olemas olnud arvatavasti aastatuhandeid, kuid haigus tuvastati esimest korda 1958. aastal Kopenhaageni riiklikus seerumiinstituudis. Taani teadlased leidsid selle viiruse esmalt makaakidelt ning seepärast nimetatigi haigus ahvirõugeteks.
Public Health Image Library
IMELINE AJALUGU
21. MÄRTS 2023
Nimetus on tegelikult eksitav, sest viiruse peremeesloomad on hoopis närilised. Ahvid ja ka inimesed on nakkuse juhuslikud edasikandjad.
Ahvirõuged on lähedased tavalistele rõugetele, mis ainuüksi 20. sajandil viisid hauda üle 300 miljoni inimese. Rõugete vastu on alates 19. sajandist võideldud vaktsineerimisega, mis on loodusliku rõugeviiruse välja suretanud.
Rõugevaktsiinid on inimestele andnud kaitse ka ahvirõugete vastu, ent 1970ndail, kui haigusele pöörati vähem tähelepanu, hakkasid ahvirõuged taas levima, seda iseäranis Aafrika riikides.
Ahvirõuged ei ole tegelikult nii eluohtlikud kui harilikud rõuged ning seni on ahvirõugetesse surnud kolm protsenti nakatunuist, kes ei saanud ravi.
Suurimat ahvirõugete puhangut kirjeldati 1970. aastail, kui Aafrikas diagnoositi haigus kuuel lapsel.
Tule minevikku!
Imeline Ajalugu on Skandinaavia suurim ajalooajakiri. Ilmume lisaks Eestile ka Rootsis, Soomes, Norras, Taanis, Lätis, Leedus ja Hollandis.
