Kes nakatus ahvirõugetesse esimesena?

Ahvirõuged on olemas olnud arvatavasti aastatuhandeid, kuid haigus tuvastati esimest korda 1958. aastal Kopenhaageni riiklikus seerumi­instituudis. Taani teadlased leidsid selle viiruse esmalt makaakidelt ning seepärast nimetatigi haigus ahvirõugeteks.

Public Health Image Library

IMELINE AJALUGU

21. MÄRTS 2023

Nimetus on tegelikult eksitav, sest viiruse peremeesloomad on hoopis närilised. Ahvid ja ka inimesed on nakkuse juhuslikud edasikandjad.

Ahvirõuged on lähedased tavalistele rõugetele, mis ainuüksi 20. sajandil viisid hauda üle 300 miljoni inimese. Rõugete vastu on alates 19. sajandist võideldud vaktsineerimisega, mis on loodusliku rõugeviiruse välja suretanud.
Rõugevaktsiinid on inimestele andnud kaitse ka ahvirõugete vastu, ent 1970ndail, kui haigusele pöörati vähem tähelepanu, hakkasid ahvi­rõuged taas levima, seda iseäranis Aafrika riikides.

Ahvirõuged ei ole tegelikult nii eluohtlikud kui harilikud rõuged ning seni on ahvirõugetesse surnud kolm protsenti nakatunuist, kes ei saanud ravi.
Suurimat ahvirõugete puhangut kirjeldati 1970. aastail, kui Aafrikas diagnoositi haigus kuuel lapsel.

Imeline Ajalugu on Skandinaavia suurim ajalooajakiri. Ilmume lisaks Eestile ka Rootsis, Soomes, Norras, Taanis, Lätis, Leedus ja Hollandis.

LOGI SISSE kui juba tellid!

Kingitus väärtusega 53€!

Telli Imeline Ajalugu püsimaksega 10,95 € ja saad 53 eurot väärt kingituse!

  • Uudised sinu telefonis/arvutis iga päev
  • Paberajakiri iga kuu
  • Digitaalne arhiiv teemade sügavuti uurimiseks
  • Hariv lugemine kogu perele, koolilapsest vanaema-vanaisani
  • Püsimaksega tasud ühe kuu kaupa
Telli

Tere Tulemast tagasi!

Sisesta enda kasutajaandmed

Taasta enda parool

Palun sisesta parooli taastamiseks, enda kasutajanimi või emaili aadress