Kes oli ajaloo esimene diktaator?

Vanas Roomas anti riiki ähvardava ohu korral võim ametimehele, keda nimetati diktaatoriks. Vastupidi tänapäevastele diktaatoritele oli Rooma diktaatori võim 2500 aastat tagasi siiski ajaliselt piiratud.

© GETTY IMAGES

ANDREAS ABILDGAARD

7. OKTOOBER 2022

Tänapäeval on sõnal „diktaator“ negatiivne tähendus. Seda pruugitakse riigijuhi kohta, kes on kogu võimu enda kätte haaranud ning kasutab seda karmil käel. Antiikse Rooma vabariigi ajal tähendas see ametiisikut, kelle konsul määras senati ettepanekul ametisse kuueks kuuks. Selle aja vältel ainuvalitses diktaator riiki.

Diktaatori institutsioon oli mõeldud kriisisituatsioonide puhuks, mil tuli otsustada kiiresti ja liigset mokalaata pidamata. Kui riiki ähvardas mäss või mingi muu suur julgeolekuoht, siis antigi võim ajutiselt diktaatorile, et too probleemi lahendaks. Oma ametiajal oli diktaatori võim peaaegu piiramatu.

Harilikult sai diktaatori ülesandeks juhtida teatud kindlat sõda või suruda maha mäss. Diktaatori sõna kaalus üles kõikide teiste Rooma poliitikute arvamused ja ta võis vajaduse korral muuta ka seadusi. Samas ei tohtinud diktaator Itaalia pinnalt lahkuda. Diktaa­tor loobus tiitlist harilikult kohe, kui tema ülesanne oli täidetud, mitte ei oodanud kuue kuu möödumist. Sulla ja Caesari diktatuur kaotasid ajalise piirangu.

Esimene Vana-Rooma diktaator oli konsul Titus Larcius, kelle ülesanne oli kaitsta Roomat linna läheduses asunud itaalikute hõimude eest.

Ajalugu on täis brutaalseid diktaatoreid

Esimesed Vana-Rooma diktaatorid olid ajutised ametimehed, kes päästsid oma riigi hädaolukorrast. Tänapäeval tähendab diktaator riigijuhti, kes on võimu enda kätte haaranud ning pruugib seda julmalt ja ebaseaduslikult.

© LIBRARY OF CONGRESS

Leopold II
Riik: Belgia
Valitsemisaeg: 1865–1909
Ohvreid: kuni 15 miljonit

Belgia kuningas Leopold II koloniseeris ja valitses Kongos ala, mis oli Belgiast 14 korda suurem. Päriselanikke kasutati kuninga era­valdustes kautšukitööstuse orjadena. Leopoldi käsul loodud sõjaline üksus Force Publique kuritarvitas, väärkohtles ja ka hukkas kohalikke elanikke.

© BUNDESARCHIV

Adolf Hitler
Riik: Saksamaa
Valitsemisaeg: 1934–1945
Ohvreid: u 17 miljonit

Pärast president Paul von Hindenburgi surma 1934. aastal koondas riigikantsler Adolf Hitler enda kätte kogu poliitilise võimu Saksamaal. Piiramatut võimu kasutas diktaator terve maailma sõtta kiskumiseks. Ta hakkas süsteemselt ja massiliselt hävitama juute ja teisi inimesi, keda natsism pidas alaväärtuslikeks.

© NATIONAL ARCHIEF

Jossif Stalin
Riik: Nõukogude Liit
Valitsemisaeg: 1924–1953
Ohvreid: u 23 miljonit

Stalin valitses Nõukogude Liitu raudse rusikaga peaaegu kolm aastakümmet ja hukkas igaühe, kes tema teele ette jäi. Stalin algatas massirepressioonide laineid, mille ohvriks langes miljoneid inimesi ja isegi terveid rahvusi. Vägisi ellu viidud industrialiseerimine ja kollektivisee­rimine põhustasid näljahädasid. Stalin oli ka Teise maailmasõja üks vallapäästjaid.

© THE PRC PRINTING OFFICE

Mao Zedong
Riik: Hiina
Valitsemisaeg: 1949–1976
Ohvreid: kuni 78 miljonit

Mao Zedong suunas 1949. aastal riigi­juhiks saades Hiina kommunistlikule teele. Sel eesmägil puhastas ta riigi­aparaadi soovimatutest inimestest ja viis ellu mitu majandus- ja kultuuri­reformi, mis vedasid viltu ja milles hukkus miljoneid inimesi. Tema võimu tagajärjel hukkunud inimes­te arvu on raske täpselt öelda, kuid ohvreid oli hinnangute kohaselt 49 miljonit kuni 78 miljonit.

Loe ka neid artikleid

Tere Tulemast tagasi!

Sisesta enda kasutajaandmed

Taasta enda parool

Palun sisesta parooli taastamiseks, enda kasutajanimi või emaili aadress