Kes olid esimesed jäägrid?

Ainult umbes 10 protsenti taotlejatest on võimelised läbima Taani jäägrikorpuse vastuvõtukatsed, mis kestavad 21 nädalat.

© Andreasen Lars E / Her Og Nu / Ritzau Scanpix

BUE KINDTLER-NIELSEN

1. APRILL 2021

Tänapäeva jäägrikorpused on nime saanud eriväljaõppe saanud eliit­sõdurite järgi. Jäägrite lahingu­oskused olid teistsugused kui tava­pärastel jalaväelastel, kes olid õpetatud liikuma lahingurivis ja taktsammul.

Saksa Hesseni riigi maakrahv asutas 1632. aastal esimese jäägrikorpuse, kogudes mõisate kütid ja metsavahid ühte eraldi üksusesse. Teised valitsejad võtsid maakrahvist eeskuju ja järgmisel sajal aastal koondasid nad samuti kütid erilistesse üksustesse.

Küttidel oli teistsugune väljaõpe kui harilikku jalaväkke värvatud meestel, rääkima­ta paremast relvakäsitsemise oskusest.

19. sajandi algul olid pea kõikides vägedes jäägrid, kes võitlesid lahingus iseseisvalt.

© Watercolour / Ritzau Scanpix

Jäägriüksused osalesid näiteks Seitsme­aastase sõja lahinguis nii Preisi, Austria-Ungari kui ka Vene armees. Tollal võitles tavaline jalaväesõdur suurtes üksustes, milles oleks igasugune individuaalne tegutsemine põhjustanud kaose. Distsipliini peeti võidu võtmeks.

Tule minevikku!

Meie lugude täies mahus lugemiseks pead olema tellija.

LOGI SISSE kui juba tellid!

Ajakiri + digi

Paberajakiri + kõik lood mobiilis/arvutis

Ainult digi

Kõik lood mobiilis/arvutis

Tere Tulemast tagasi!

Sisesta enda kasutajaandmed

Loo uus kasutaja!

Täida allolev vorm registreerumiseks

Taasta enda parool

Palun sisesta parooli taastamiseks, enda kasutajanimi või emaili aadress