Tänapäeva jäägrikorpused on nime saanud eriväljaõppe saanud eliit­sõdurite järgi. Jäägrite lahingu­oskused olid teistsugused kui tava­pärastel jalaväelastel, kes olid õpetatud liikuma lahingurivis ja taktsammul.

Saksa Hesseni riigi maakrahv asutas 1632. aastal esimese jäägrikorpuse, kogudes mõisate kütid ja metsavahid ühte eraldi üksusesse. Teised valitsejad võtsid maakrahvist eeskuju ja järgmisel sajal aastal koondasid nad samuti kütid erilistesse üksustesse.

Küttidel oli teistsugune väljaõpe kui harilikku jalaväkke värvatud meestel, rääkima­ta paremast relvakäsitsemise oskusest.