Enamik Euroopa riike osales otseselt või kaudselt Kolmekümneaastases sõjas, mis toimus Kesk-Euroopas ajavahemikul 1618–1648. Sõja umbkaudu 25 osalise seas olid ka Saksa-Rooma riik, Prantsusmaa, Inglismaa, Hispaania, Austria, Rootsi ja Taani.

Saksa katoliiklaste ja protestantide vahelistest usulistest ja poliitilistest vastuoludest ning riigiseisuste vastu­panust Habsburgide absolutistlikele taotlustele alguse saanud konflikt levis ajapikku kogu Kesk-Euroopasse, sulades kokku teiste konfliktidega. Osa ajaloolasi leiab, et Kolmekümne­aastane sõda koosnes tegelikult mitmest sõjast, mille toimumisajad lihtsalt osaliselt kattusid. Sõjas sõlmiti liite sõja arengust lähtuvalt. Näiteks astus Taani sõtta Saksa-Rooma keisri vastu, ent püüdis hiljem taas Saksa-Rooma riigiga häid suhteid taastada, et seista tugevamalt positsioonilt vastu enda põlisvaenlasele Rootsile.

Ajaloolaste hinnangu kohaselt kaotas selles sõjas elu kuni 8 miljonit inimest. Eriti palju kannatas sõja tagajärgede, sh haiguste ja näljahäda tõttu Saksamaa. Sõjas kurnatud talupojad langesid pärisorjusse, maa poliitiline killustumus süvenes ning vürstide võim tugevnes.