Mõnel pool Saksamaal läksid verised lahingud maksma ligikaudu poolte meessoost elanike elu.
© Shutterstock
EMRAH SÜTCÜ & BUE KINDTLER-NIELSEN
1.AUGUST 2020
Enamik Euroopa riike osales otseselt või kaudselt Kolmekümneaastases sõjas, mis toimus Kesk-Euroopas ajavahemikul 1618–1648. Sõja umbkaudu 25 osalise seas olid ka Saksa-Rooma riik, Prantsusmaa, Inglismaa, Hispaania, Austria, Rootsi ja Taani.
Saksa katoliiklaste ja protestantide vahelistest usulistest ja poliitilistest vastuoludest ning riigiseisuste vastupanust Habsburgide absolutistlikele taotlustele alguse saanud konflikt levis ajapikku kogu Kesk-Euroopasse, sulades kokku teiste konfliktidega. Osa ajaloolasi leiab, et Kolmekümneaastane sõda koosnes tegelikult mitmest sõjast, mille toimumisajad lihtsalt osaliselt kattusid. Sõjas sõlmiti liite sõja arengust lähtuvalt. Näiteks astus Taani sõtta Saksa-Rooma keisri vastu, ent püüdis hiljem taas Saksa-Rooma riigiga häid suhteid taastada, et seista tugevamalt positsioonilt vastu enda põlisvaenlasele Rootsile.
Ajaloolaste hinnangu kohaselt kaotas selles sõjas elu kuni 8 miljonit inimest. Eriti palju kannatas sõja tagajärgede, sh haiguste ja näljahäda tõttu Saksamaa. Sõjas kurnatud talupojad langesid pärisorjusse, maa poliitiline killustumus süvenes ning vürstide võim tugevnes.
Imeline Ajalugu on Skandinaavia suurim ajalooajakiri. Ilmume lisaks Eestile ka Rootsis, Soomes, Norras, Taanis, Lätis, Leedus ja Hollandis.
© 2022 Imeline Ajalugu - Kõik õigused kaitstud