Kes otsustas, et aastas on 365 päeva?

Vanadel egiptlastel olid suured teadmised astronoomiast ning nad lõid kalendri, milles oli 365 päeva.

© Look and Learn / Bridgeman Images

EMRAH SÜTCÜ JA BUE KINDTLER-NIELSEN

1. JUUNI 2021

Enamik vanaaja rahvaid kasutas kuukalendrit ehk ajaarvestust, mis järgis Kuu faase. Seepärast oli nende kalender u 354 päeva pikk.

Vanaaja egiptlased viisid esimesena sisse 365päevase aastakalendri. Vana-Egiptuse kalender oli rajatud Niiluse vee­taseme iga-aastasele tõusule ja üleujutusele. See sündmus oli maaharimise seisukohast väga tähtis ning langes kokku hetkega, kui idataevas paistis selgesti tähistaeva heledaim täht Siirius. Kaardistades Siiriuse asukoha taevas, koostasid Egiptuse templipreestrid kalendri, mille abil nad tegid „maagiat“ ehk oskasid ennustada Niiluse üle kallaste tõusmist.

Egiptlaste aasta oli jagatud 12 kuuks, millest igaühes oli 30 päeva. Kui 360 päeva olid möödas, siis lisasid egiptlased kalendrile veel
5 päeva, et kalender läheks kokku Päikese liikumisega ümber Maa.

Roomlased võtsid vanaaja egiptlaste 365päevase aasta üle ja sedasi levis see kogu Euroopas.

Egiptlaste aastaajad

Vana-Egiptuse kalendris oli kolm aastaaega

1. Üleujutus. Niilus tõuseb üle kallaste (septembrist jaanuarini).
2. Kasv. Saagi ja vilja kasvuaeg (jaanuarist maini).
3. Lõikus. Saagi- ja viljakoristus (maist septembrini).

Tule minevikku!

Meie lugude täies mahus lugemiseks pead olema tellija.

LOGI SISSE kui juba tellid!

Ajakiri + digi

Paberajakiri + kõik lood mobiilis/arvutis

Ainult digi

Kõik lood mobiilis/arvutis

Tere Tulemast tagasi!

Sisesta enda kasutajaandmed

Loo uus kasutaja!

Täida allolev vorm registreerumiseks

Taasta enda parool

Palun sisesta parooli taastamiseks, enda kasutajanimi või emaili aadress