Kaheksa aastat pärast prohvet Muhamedi surma olid islami­usulised vallutus­retkel, millesarnast polnud maailma ajaloos varem nähtud. 717. aasta septembris saabus nende hiiglaslik sõjalaevastik Bosporuse väina kaudu Bütsantsi riigi pealinna Konstantinoopoli juurde.

Laevadel seisid tuhanded oma võidus juba ette veendunud sõjamehed. Linna vallutamine avanuks neile tee Euroopasse, mis tuli islami sõjalippude all pöörata prohvet Muhamedi õpetusse.

Konstantinoopolit kaitsesid tõsised müürid ja sadamasse sissesõitu takistas 750 meetri pikkune raudkett. Üllatunult vaatasid moslemitest sõjamehed pealt, kuidas bütsantslased langetasid keti vette, nii et laevastik saanuks takistamatult sadamasse sisse sõita ja võinuks linna vallutada. Enne kui moslemid jõudsid mõtte teoks teha, väljusid Konstantinoopoli sadamast paljud väikesed ja kiired galeerid – neid kutsuti dromoonideks – ning sõitsid otse moslemite laevastiku poole.