Kiviaegsete inimeste seas valitses võrdsus

6000 aastat tagasi maetud inimeste luude isotoopanalüüs näitab, et neil kõigil oli suhteliselt võrdne ligipääs toidule, selgus Šveitsi teadlaste uuringust.

© Université de Genève

ALO LÕHMUS

4. JUULI 2024

Šveitsis Valais` kantonis asuvasse Barmazi matmiskohta sängitas 6000 aastat tagasi surnuid inimrühm, kes oli üks esimesi põllumajanduse viljelejaid tänapäeva Šveitsi territooriumil. Üleminekut küttimiselt-koriluselt paiksele põllumajandusele seostatakse tootmise ülejäägi ja ebavõrdsuse tekkega, kuid Barmazi luude analüüs näitas, et see ei ilmnenud sugugi kohe.

Teadlased analüüsisid luudes leiduvaid süsiniku, lämmastiku, väävli ja srontsiumi isotoope. Neid aineid omandab inimorganism toidu, vee ja õhu kaudu ning kuna erinevais piirkonnis esinevad need ained pisut erinevate isotoopidena, võimaldab näiteks srontsiumi isotoopide analüüs kindlaks teha, kas skeleti kunagine omanik on kogu elu elanud piirkonnas, kuhu ta maeti, või on ta sündinud kusagil mujal ja hiljem sisse rännanud. Samuti võimaldab isotoopanalüüs teha järeldusi kunagise toidusedeli kohta.

Eelmise sajandi teisel poolel Barmazi matmiskohast välja kaevatud luude analüüs näitas, et 14% maetutest olid sinna mujalt elama tulnud. Ent teadlaste üllatuseks selgus, et kõigil maetutel paistis olevat olnud võrdne ligipääs toidule. Ei sisserännanute ega kohalike või naiste ja meeste vahel ei ilmnenud olulisi erinevus toitumises, kirjutab portaal myScience.ch.  

See viitab, et kõigil toonase kogukonna liikmetel oli toidule ja arvatavasti ka muudele ressurssidele võrdne ligipääs.

Loe ka neid artikleid

Tere Tulemast tagasi!

Sisesta enda kasutajaandmed

Taasta enda parool

Palun sisesta parooli taastamiseks, enda kasutajanimi või emaili aadress