Türgi lõunaosas asuvat Çatalhöyüki peetakse maailma suurimaks muistseks asulakohaks, kus ajavahemikul 7100 kuni 5700 eKr elas kuni 8000 inimest. Värske leid näitab, et elanike maitse oli väga kummaline.

Väljakaevamistöödel leiti kaks inimese hammast, mille otstesse olid puuritud augud, nii et neid sai nööri otsa riputada.

Kopenhaageni ülikooli bioarheoloogi Scott Haddowi eestvedamisel töötanud arheoloogid arvavad, et hambaid kanti kaelakeena. Kui tavainimesele võib see leid õõvastav tunduda, siis arheoloogidele avaldas see muljet.

„Inimese hammaste läbipuurimine on ülesanne, mida pidi tegema keegi, kellel olid piisavad teadmised sellest materjalist ja ka vajalikud tööriistad, et nii keerulise tööga hakkama saada,“ selgitasid teadlased.