Kiviaja inimesed kandsid õõvastavaid inimhammastest tehtud ehteid

© KOBENHAVNS UNIVERSITET

JANNIK PETERSEN

7. APRILL 2022

Türgi lõunaosas asuvat Çatalhöyüki peetakse maailma suurimaks muistseks asulakohaks, kus ajavahemikul 7100 kuni 5700 eKr elas kuni 8000 inimest. Värske leid näitab, et elanike maitse oli väga kummaline.

Väljakaevamistöödel leiti kaks inimese hammast, mille otstesse olid puuritud augud, nii et neid sai nööri otsa riputada.

Kopenhaageni ülikooli bioarheoloogi Scott Haddowi eestvedamisel töötanud arheoloogid arvavad, et hambaid kanti kaelakeena. Kui tavainimesele võib see leid õõvastav tunduda, siis arheoloogidele avaldas see muljet.

„Inimese hammaste läbipuurimine on ülesanne, mida pidi tegema keegi, kellel olid piisavad teadmised sellest materjalist ja ka vajalikud tööriistad, et nii keerulise tööga hakkama saada,“ selgitasid teadlased.

Sedasorti leid on esimene Lähis-Idas. Hammaste põhjalikum uurimine näitas, et need pärinesid kahelt täiskasvanud inimeselt. „Materjali valik ning selliste leidude üliharuldane esinemine viitavad nende sümbolistlikule väärtusele,“ oletasid Taani arheoloogid.

Arheoloogide arvates võisid hambad kuuluda kahele mõjukale perekonna­liikmele ning muistsed inimesed võisid hambakeed kanda kas kaitsva amuletina või siis lihtsalt oma lahkunud esiisade mälestuseks.

Hammaste ühel küljel olevad kulumisjäljed tõendavad, et neid kanti keena aastakümneid.

Tule minevikku!

Meie lugude täies mahus lugemiseks pead olema tellija.

LOGI SISSE kui juba tellid!

Ajakiri + digi

Paberajakiri + kõik lood mobiilis/arvutis

Ainult digi

Kõik lood mobiilis/arvutis

Tere Tulemast tagasi!

Sisesta enda kasutajaandmed

Loo uus kasutaja!

Täida allolev vorm registreerumiseks

Taasta enda parool

Palun sisesta parooli taastamiseks, enda kasutajanimi või emaili aadress