Aastakümnete vältel on arheoloogid leidnud Soome kiviaegsetest haudadest päevakividest valmistatud ehete tükke. Siiani arvati, et need valdavalt rohekad, roosad, hallid või valged kivirõngad purunesid maapinnas peidus olles. Teadustöö lükkab nüüd selle seisukoha ümber.

Helsingi ja Turu ülikooli arheoloogid ja bioloogid uurisid leide lähemalt ja märkasid, et ehted olid murtud juba siis, kui need rohkem kui 5000 aastat tagasi inimestele hauda kaasa pandi. Soome teadlaste sõnul murti päevakividest, näiteks dioriidist, valmistatud rõngad pooleks teadlikult ning kohe pärast nende valmistamist.

Kaarjate ehtetükkide murdekohtade põhja­likum uurimine näitas, et suure tõenäosusega oli murdmise eesmärk ehte jagamine inimeste vahel. Eeldatavasti pandi murtud ehte üks tükk lahkunule hauda kaasa ning ülejäänud tükid jagati elavate inimeste vahel.